Kaspar (auruvedur)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Auruvedur L-3297 Kaspar Tallinn-Väikese depoo territooriumil (2020).

L-3297 Kaspar on 1953. aastal Vorošilovgradi Veduritehases ehitatud L-tüüpi auruvedur.

Tööd alustas vedur algselt Kuibõševi raudteel. Tehnilistest dokumentidest selgub, et veduri koduks sai 14. novembril 1953 Uljanovski veduridepoo ning esimesed töösõidud tehti Ufa raudteel.

Jõudmine Eestisse[muuda | muuda lähteteksti]

1967. aasta veebruaris saabus vedur Valga depoosse, kus asus tollal suur veduribaas.

1996. aastal anti vedur Eesti Raudtee Tapa veduridepoo omandist Edelaraudteele ja toodi Valga tsehhist üle Türile. 1997. aastal toimetati masin remondiks Mõisakülla. Katsesõidud teostati mais 1998 Pärnu-Mõisaküla raudteel, koos tsisternvagunitega ka Mõisaküla-Lelle lõigul.

Vedurile nime leidmiseks korraldati avalik konkurss. Parimaks tunnistati Mehis Helme pakkumine Poola päritolu mehe Kaspar Krzizanowski järgi, kes oli Eesti esimene kitsarööpmelise raudtee ülem. Nime andmise ristsed peeti koos meeskooriga Kiisa raudteejaamas.

1998. aasta suvel toimus värskelt “Kaspariks” ristitud veduril esimene suurem sõit: Eesti Rahvusmeeskoori kontserditurnee „Hei-hei-hei, tule jaama!”, mille raames vedas Kaspar mööda Eestit ringi rongi koosnedes neljast elamis- ja söögivagunist, lahtisest lavavagunist ja muuseumvagunist (külastati muuhulgas ka Haapsalut).[1]

1998. aastal oli Kaspari läbisõiduks 1510 km, 1999. aastal 1563 km ja 2000. aastal 500 km.

Pärast 2001. aastat jäi vedur mitmeks aastaks kasutult Türile seisma. 2005. aastal avastati, et veduri katla ressurss hakkab otsa saama. [2]

Veduri uus elu[muuda | muuda lähteteksti]

Auruvedur L-3297 Kaspar restaureeriti veel kord AS Edelaraudtee, Eesti Raudteekultuuri Sihtasutuse ja vabatahtlike abiga 2010. aastal. Auruveduri taastamine läks maksma 200 000 krooni.

Veduri taastamisjärgne avareis toimus 10. septembril 2010. Kaspar väljus hommikul Balti jaamast, peatus Raplas ning jõudis pärastlõunaks Türile.[3]

2011. aastal koostatud aruande kohaselt oli Kaspari läbisõiduks 1 807 202 km.

2016. aastal kasutati Kasparit filmi "Seltsimees laps" võtetel Võru raudteejaamas. Pärast seda on Baltimaade ainus töökorras laiarööpmelise raudtee auruvedur seisnud Tallinn-Väike depoo territooriumil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]