Mine sisu juurde

Umetarō Suzuki

Allikas: Vikipeedia
Umetarō Suzuki

Umetarō Suzuki (jaapani keeles 鈴木 梅太郎 ; 7. aprill 1874 Shizuoka prefektuur20. september 1943) oli Jaapani teadlane. Teda peetakse vitaminoloogia rajajaks Jaapanis.[1]

Suzuki lõpetas Tōkyō Ülikooli põllumajanduskolledži. 1900. aastal pärast tema määramist sama kolledži abiprofessoriks suundus ta esmalt Zürichi ETH-sse (Šveits) ja hiljem Saksamaale. Aastatel 19011906 töötas Umetarō Suzuki saksa keemiku Emil Fischeri laboratooriumis Berliini ülikoolis.[2] See järel määrati ta Morioka Põllumajanduse kõrgkooli professoriks. 1920. aastal oli ta Sankyo teadusnõustaja. Umetarō Suzuki töötas ka RIKEN-is keemiadivisjoni direktorina.[3]

Panus teadusse

[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal valmistas Umetarō Suzuki koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga riisiterade koorest (rice bran) kontsentreeritud aktiivse ekstrakti, mille nimetas algul aberic acid'iks.[4] Aru saades, et aine pole hape, nimetas ta aine Oryza sativa L. järgi oryzaniniks, mida ta nimetas oma uurimuses uueks mikrotoitaineks.[5][6].

1912. aastal ekstraheeris ta koos T. Shimamura ja S. Odakega Kazimierz Funki kirjeldatud metoodika järgi eetri ja alkoholi jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes (3-4 cq), mille nad nimetasid rohoryzanin I-ks.[7] Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine rohoryzanin II avastamine.[8]

1922. aastal õnnestus dr Suzukil koos oma õpilase dr Katsumi Takahashiga eraldada ja sünteesida kalamaksaõlist A-vitamiini, mida müüdi hiljem Riken Vitaminsi nime all;[9]

1930. aastatel õnnestus oryzanin keemiliselt eraldada ja see kinnitati tiamiiniks ehk B1-vitamiiniks.

Publikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Koos Warō Nakahara ja Yoshikazu Sahashiga, The Occurrence of Vitamin E in Soy Bean Oil. Nos. 4–6, 87, 1934, [1] (vaadatud 26.04.2013)]

Ta oli Jaapani Teaduste Akadeemia liige.[10] Töö eest autasustati teda ordeniga Culture Order ja hiljem autasustas keiser teda First Class Order of the Sacred Treasure.[11]

Tema töötas välja ka nn sünteetilise sake nimetusega "RIKEN-Shu".

  1. http://www.riken.go.jp/en/about/history/figures/
  2. Bilge Şener, "Innovations in Chemical Biology", lk 6, 2009, Springer Science Business Media B.V., Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.08.2013)
  3. Hiromi Mizuno, Science for the Empire: Scientific Nationalism in Modern Japan, Stanford University Press, lk 54, 2009, ISBN 978-0-8047-5961-8, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)
  4. Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors[alaline kõdulink]
  5. Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  6. Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, 1913, Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, 1914, Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)
  7. Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  8. Macallum, Archibald Bruce, The relation of vitamins to the growth of young animals, 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)
  9. Umetaro Suzuki Vitamin A, Vitamin B1 JPO (vaadatud 20.08.2013)]
  10. http://www.japan-acad.go.jp/en/members/bukko/s_gyo.html
  11. http://www.riken.go.jp/en/research/inventions/b1/

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Umetaro Suzuki seisuga 16.07.2013.