UEFA Superkarikas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
UEFA Superkarikas
UEFA Supercup logo.png
logo
Asutatud 1972
(ametlikult alates 1973)
Regioon Euroopa (UEFA)
Meeskondade arv 2
Praegune meister Inglismaa Chelsea
Kõige edukam klubi Hispaania Barcelona
Itaalia Milan
(mõlemad 5 tiitlit)

UEFA Superkarikas (inglise keeles UEFA Super Cup) on iga-aastane jalgpalli karikavõistlus, mida korraldab UEFA ning mille peale võistlevad kahe suurima Euroopa klubijalgpalli võistluse, Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga valitsevad meistrid. Kohtumine peetakse klubihooaja alguses, tavaliselt teisipäeval.

Aastatel 1972–1999 võistlesid Euroopa Superkarikale Euroopa meistrite karikavõistluste / UEFA Meistrite Liiga ja Euroopa karikavõitjate karika võitjad. Pärast karikavõitjate karikavõistluste ja UEFA karikavõistluste ühendamist olid osalejateks UEFA Meistrite Liiga ja UEFA karika võitjad, ning alates 2009. aastast Meistrite liiga ja Euroopa Liiga võitjad.

Praegune valitsev meister on Saksamaa klubi Chelsea. Läbi aegade edukaimad on FC Barcelona ja AC Milan, kes on võitnud karika viiel korral.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Superkarika asutajaks oli Hollandi ajakirja De Telegraaf reporter ja hilisem sporditoimetaja Anton Witkamp. See idee tuli talle ajal, mil Hollandi "totaalne jalgpall" oli Euroopa parim ja Hollandi jalgpalliklubide (eriti Amsterdami Ajaxi) kuldajastul. Witkamp otsis midagi uut, mis otsustaks Euroopa parima klubi selgemalt ja paneks Ajaxi legendaarset meeskonda, eesotsas staarmängija Johan Cruyffiga, rohkem proovile. Seejärel pakuti esimest korda, et Euroopa Karika võitjad mängiks Euroopa Karikavõitjate Karika võitjatega.

Kõik eeldused uue võistluse sünniks olid olemas, kuid kui Witkamp proovis selle võistluse jaoks ametlikku kinnitust saada, lükkas UEFA president selle tagasi.

1972. aasta finaal Amsterdami Ajaxi ja Šotimaa klubi Rangersi vahel loetakse UEFA poolt mitteametlikuks,[1] kuna Rangersile oli fännide käitumise pärast 1972. aasta UEFA Karikavõitjate Karikafinaalis Euroopa võistlustel osalemine keelatud. Seetõttu keeldus UEFA võistlust ametlikult kinnitama kuni järgmise hooajani.[2] Võitja selgitati kahe mängu kokkuvõttes ning oli rahastatud De Telegraafi poolt. Ajax alistas Rangersi kokkuvõttes tulemusega 6 : 3 ja võitis esimese (kuigi mitteametliku) Euroopa Superkarika.

1973. aasta finaal, kus Ajax alistas AC Milani kokkuvõttes tulemusega 6 : 1, oli esimene Superkarikas mida UEFA ametlikult tunnustas ja toetas.

Karikavõitja selgitati kahe mängu kokkuvõttes kuni 1997. aastani, kuid ajalise või poliitilise probleemi tõttu selgitati Superkarika võitjad ühe mänguga aastatel 1984, 1986 ja 1991. Superkarikamängu ei peetud aastatel 1974, 1981 ja 1985.

Hooajal 1992/93 muudeti Euroopa Karika nimeks UEFA Meistrite Liiga, mille võitjad mängisid UEFA Superkarikafinaalis, Karikavõitjate Karika' võitjatega. Hooajal 1994/95 muudeti Euroopa Karikavõitjate Karika nimi UEFA Karikavõitjate Karikaks.

Pärast 1998/99 hooaega lõpetati UEFA Karikavõitjate Karika korraldamine. Superkarikas 1999 oli viimane kord kui osalejateks olid Karikavõitjate Karika' võitjad. Karikavõitjate Karikas' võitja SS Lazio alistas UEFA Meistrite Liiga 1998/99 võitja Manchester Unitedi tulemusega 1 : 0.

Sealt alates on UEFA Superkarika osalejateks olnud UEFA Meistrite Liiga ja UEFA Karika võitjad. 2000 Superkarikas oli esimene kord kui osavõtjaks oli UEFA Karika võitja. UEFA Karikas 1999/2000 võitja Galatasaray alistas UEFA Meistrite Liiga 1999/2000 võitja Real Madridi tulemusega 2 : 1.

Hooajal 2009/10 muudeti UEFA Karika uueks nimeks UEFA Euroopa Liiga ja selle võistluse võitjad jätkasid võitlust Meistrite Liiga võitjatega UEFA Superkarika peale.

Praeguse seisuga on Chelsea FC ainuke klubi, kes on pääsenud Superkarikale kõigi kolme UEFA võistluse, Karikavõitjate Karika (1998), Meistrite Liiga (2012) ja Euroopa Liiga (2013) valitseva meistrina.

Pärast 15 järjestikust Monaco staadionil Stade Louis II peetud Superkarikat aastatel 19982012, hakati Superkarika mängu pidama erinevatel staadionitel (sarnaselt Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga korraldusega), alustades 2013/2013. aasta UEFA Superkarikaga, mis mängiti Edeni staadionil Prahas.[3]

Seoses FIFA rahvusvaheliste mängude kalendris tehtud muudatustega, muudeti ka alates 2014. aasta UEFA Superkarika võistluse toimumise aeg augustilõpu reedelt, augusti keskpaiga teisipäevale.[4]

Mängupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Võistlus toimus algselt kahemängu süsteemil, kus mõlemad mängud peeti osalejate kodustaadionitel, väljaarvatud erandjuhtudel; näiteks 1991. aastal toimus ainult Manchester Unitedi kodumäng, kuna Belgradi Crvena Zvezdal ei lubatud Jugoslaavia sõja tõttu kodustaadionil mängida. Alates 1998. aastast toimub Superkarikas ainult üks mäng, ning need toimuvad neutraalsel väljakul.[5] Aastatel 1998–2012 toimus Superkarikafinaal Stade Louis IIl Monacos. Alates 2013 mängitakse erinevatel staadionitel.

Mängupaigad alates 1998. aastast[muuda | muuda lähteteksti]

Auhind[muuda | muuda lähteteksti]

UEFA Superkarikavõistluse auhind – täpsemalt selle originaal – on kogu aeg UEFA valduses. Võitnud meeskonnale antakse selle täissuuruses koopia. Võitnud meeskond saab nelikümmend kuldmedalit ja teine koht saab nelikümmend hõbemedalit.[11]

UEFA Superkarika auhind on aega jooksul läbinud mitmeid muutusi. Esimene auhind, mille võitis Ajax aastatel 1973 ja 1974, oli tohutu suur, isegi suurem kui Euroopa Karikas. See asendati tahvel auhinnaga, millel oli kuldne UEFA embleem. Järgmine karikas oli väiksem ja kergem kui teised Euroopa klubi auhinnad, kaals 5 kg ja oli 42,5 cm pikk (UEFA Meistrite Liiga auhind kaalub 8 kg ja UEFA Euroopa Liiga auhind 15 kg). Uus mudel kaalub 12,2 kg ja on 42,5 cm pikk.[12]

Kuni 2008. aastani sai meeskond, kes võitis 3 korda järjest või oli võitnud 5 korda kokku, auhinnaks originaalse koopia ja tunnustuseks erimärgi. Ainult AC Milan on selle tunnustuse saanud, võites karika 5 korda. Sellest ajast peale on originaalne auhind olnud ainuüksi Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni valduses.

Auhinnaraha[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2012. aastast autasustab UEFA teise koha meeskonda €2,2 miljoni ja võitjaid €3 miljoniga.[13]

Reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu on UEFA Superkarika reeglid samad mis ülejäänud UEFA klubivõistlustel. See on ühemänguline finaal ning toimub neutraalsel väljakul. Mäng sisaldab kahte 45 minutilist perioodi, tuntud kui poolajad. Kui tulemus on pärast 90 minuti lõpemist viigiline, siis mängitakse lisaks kaks 15 minutilist lisaaja perioodi. Kui teise lisaaja perioodi lõpuks pole võitjat selgunud, siis otsustab võitja penaltiseeria. Kumbki meeskond esitab 18 mängijat, kellest 11 alustavad mängu. Ülejäänud 7 mängijast võib terve mängu jooksul maksimaalselt kolme kasutada vahetusmängijana. Kumbki meeskond võib kasutada oma esimese valiku riietust, kui need ühtivad vastasega, siis peab eelmise aasta Euroopa Liiga võitja kandma alternatiivset värvi. Kui klubi keeldub mängimast või ei ole selleks võimeline, siis asendatakse nad teise finalistiga antud võistlusest, mille kaudu nad kvalifitseerusid. Kui väljak on kehva ilma tõttu mängukõlbmatu, siis peab mäng toimuma järgmisel päeval.[11]

Sponsorid[muuda | muuda lähteteksti]

UEFA Superkarika sponsorid on samad sponsorid kes on UEFA Meistrite Liigal. Turniiri praegused peasponsorid on [14]

Adidas on teisene sponsor ja varustab ametliku mängupalli ja kohtunike riietuse, nagu nad teevad ka kõikidele teistele UEFA võistlustele. Konami Pro Evolution Soccer on samuti teisene sponsor kui ametlik Superkarika videomäng.

Individuaalsed klubid võivad kanda reklaamiga särke, isegi kui antud sponsorid on vastuolus Euroopa Liiga sponsoritega, aga särkidele on lubatud ainult üks sponsorlus (lisaks särgitootjale). Erandeid tehakse mittetulundusühingutele, mis võivad olla särgi esimesel poolel lisaks peasponsorile või tagapool, kas särginumbri all või mängija nime ja kaeluse vahel.

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis UEFA Superkarika ülekandjate loend

UEFA pakendab UEFA Superkarika mängu koos UEFA Meistrite Liigaga, seega on UEFA Superkarika ametlikud ülekandijad samad kes UEFA Meistrite Liigal.

Piletid[muuda | muuda lähteteksti]

60% staadioni mahutavusest broneeritakse külalismeeskondadele. Ülejäänud istekohtadele müüb UEFA pileteid internetioksjonil. Piletite jaoks antakse välja piiramatu arv taotlusvorme. Iga taotleja maksab 5 eurot haldustasu ja iga isik võib teha piiramatu arvu taotlusi.[22]

Võitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis UEFA Superkarika mängude loend
Klubi Võitja Teine Võidu aastad Teise koha aastad
Hispaania Barcelona 5 4 1992, 1997, 2009, 2011, 2015 1979, 1982, 1989, 2006
Itaalia Milan 5 2 1989, 1990, 1994, 2003, 2007 1973, 1993
Hispaania Real Madrid 4 3 2002, 2014, 2016, 2017 1998, 2000, 2018
Inglismaa Liverpool 4 2 1977, 2001, 2005, 2019 1978, 1984
Hispaania Madridi Atlético 3 0 2010, 2012, 2018
Saksamaa Müncheni Bayern 2 3 2013, 2020 1975, 1976, 2001
Inglismaa Chelsea 2 3 1998, 2021 2012, 2013, 2019
Holland Ajax 2* 1 1973, 1995 1987
Belgia Anderlecht 2 0 1976, 1978
Hispaania Valencia 2 0 1980, 2004
Itaalia Juventus 2 0 1984, 1996 ––
Hispaania Sevilla 1 5 2006 2007, 2014, 2015, 2016, 2020
Portugal Porto 1 3 1987 2003, 2004, 2011
Inglismaa Manchester United 1 3 1991 1999, 2008, 2017
Nõukogude Liit Kiievi Dünamo 1 1 1975 1986
Inglismaa Nottingham Forest 1 1 1979 1980
Inglismaa Aston Villa 1 0 1982
Šotimaa Aberdeen 1 0 1983
Rumeenia Bukaresti Steaua 1 0 1986
Belgia Mechelen 1 0 1988
Itaalia Parma 1 0 1993
Itaalia Lazio 1 0 1999
Türgi Galatasaray 1 0 2000
Venemaa Peterburi Zenit 1 0 2008
Saksamaa Hamburg 0 2 1977, 1983
Holland PSV Eindhoven 0 1 1988
Itaalia Sampdoria 0 1 1990
Jugoslaavia Belgradi Crvena zvezda 0 1 1991
Saksamaa Werder Bremen 0 1 1992
Inglismaa Arsenal 0 1 1994
Hispaania Real Zaragoza 0 1 1995
Prantsusmaa Paris Saint-Germain 0 1 1996
Saksamaa Dortmundi Borussia 0 1 1997
Holland Feyenoord 0 1 2002
Venemaa Moskva CSKA 0 1 2005
Ukraina Donetski Šahtar 0 1 2009
Itaalia Internazionale 0 1 2010
Hispaania Villarreal 0 1 2021
Märkused
  • * UEFA ei tunnusta 1972. aasta finaali võitmist ametliku tiitlina.[1]

Individuaalsed rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi aegade parimad väravakütid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "UEFA Super Cup – History". UEFA. 13. juuli 2005. 
  2. "Dynamo bring happy memories". BBC Sport. 16. oktoober 2001. 
  3. Prague celebrates 2013 Super Cup honour
  4. 4,0 4,1 4,2 "UEFA EURO 2020, UEFA Super Cup decisions". UEFA.org. Union of European Football Associations. 30. juuni 2012. 
  5. "UEFA Super Cup: Competition format". UEFA. 31. august 2007. Vaadatud 23. detsember 2016. 
  6. "Wembley, Amsterdam ArenA, Prague get 2013 finals". UEFA.org. 16. juuni 2011. 
  7. "Georgia’s Dinamo Arena embraces UEFA Super Cup 2015". Agenda.ge. 5. märts 2014. 
  8. "Milan to host 2016 UEFA Champions League final". UEFA.org. 18. september 2014. 
  9. "FYR Macedonia to host 2017 UEFA Super Cup". UEFA.com. 30. juuni 2015. 
  10. Tallinn to stage 2018 UEFA Super Cup
  11. 11,0 11,1 "Regulations of the UEFA Super Cup 2015–18 Cycle". UEFA. märts 2015. Vaadatud 23. detsember 2016. 
  12. "The trophy". UEFA. Vaadatud 23. detsember 2016. 
  13. "UEFA Champions League revenue distribution". uefa.com. UEFA. Vaadatud 10. august 2012. 
  14. "UEFA Champions League - UEFA.com". UEFA.com. Vaadatud 2. juuli 2015. 
  15. "Heineken extends as Champions League sponsor". SportsPro. 30. oktoober 2013. Vaadatud 30. juuni 2015. 
  16. "MasterCard renews its UEFA Champions League sponsorship". UEFA. UEFA.org. 2. juuli 2015. Vaadatud 18.07.2015. 
  17. "Champions League: Uefa signs Nissan as new sponsor". BBC News. Vaadatud 14. september 2014. 
  18. "PepsiCo partners with Champions League". SportsProMedia.com. 9. juuni 2015. Vaadatud 9. juuni 2015. 
  19. http://www.sportsbusinessdaily.com/Global/Issues/2015/06/10/Marketing-and-Sponsorship/Pepsi-Champions-League.aspx
  20. "Sony Computer Entertainment Europe extends UEFA Champions League sponsorship". UEFA. UEFA.com. 21.05.2015. Vaadatud 30.05.2015. 
  21. "UniCredit renews its UEFA Champions League sponsorship and becomes a new partner of the UEFA Europa League". UEFA.org. 5. juuni 2015. Vaadatud 30. juuni 2015. 
  22. http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/Competitions/SuperCup_/83/96/59/839659_DOWNLOAD.pdf
  23. [1]
  24. [2]
  25. [3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]