Triton (kuu)

Allikas: Vikipeedia
Triton
Voyager 2. fotomosaiik Tritonist
Voyager 2. fotomosaiik Tritonist
Avastamine
Avastajad William Lassell
Avastamise aeg 10. oktoober 1846
Nimetamine
Teised nimed Neptuun I
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 354 769 km
Tiirlemisperiood -5,876854 d[1][2]
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 4,39 km/s
Orbiidi kalle 129,812° (ekliptika suhtes)
156,885° (Neptuuni ekvaatori suhtes)[3][4]
129,608° (Neptuuni orbiidi suhtes)
Emaplaneet Neptuun
Füüsikaline iseloomustus
Keskmine raadius 1353,4±0,9 km[5] (0,2122 Maa raadiust)
Keskmine diameeter 2706,8±1,8 km
Pindala 23 018 000 km²
Ruumala 10 384 000 000 km³
Mass 2,147*1022 kg (0,00359 Maa massi)
Keskmine tihedus 2,061 g/cm³[5]
Raskuskiirendus 0,779 m/s² (0,0794 g)
Paokiirus 1,455 km/s
Pöörlemisperiood 5 d 21 h 2 min 28s[6] (sünkroonne)
Telje kalle null
Albeedo 0,76[5]
Näiv tähesuurus 13,47[7]
Pinna temperatuur
… keskmine

38 K (-235,2 °C)[6]
Atmosfääri iseloomustus
Rõhk 1,4–1,9 Pa[6]
Koostis lämmastik[8], väiksel määral metaan[8] ja süsinikoksiid[9]
Voyager 2 foto Tritonist (1989)

Triton on Neptuuni suurim kuu.

Triton on Päikesesüsteemi ainus suur kuu, mis tiirleb ümber planeedi vastassuunas planeedi pöörlemisele. Seda nimetatakse retrograadseks orbiidiks. Ebahariliku orbiidi ja samuti koostise tõttu, mis meenutab Pluutot, on arvatud, et Triton on kunagine kääbusplaneet, mille Neptuun Kuiperi vööst enda kaaslaseks haaras.

Tritoni läbimõõt on 2707 km. Ta on Päikesesüsteemi suuruselt 7. kuu. Ta on koguni suurem kui Pluuto. Kui kuud järjestada suhtelise suuruse poolest planeediga võrreldes, on Triton koguni teine, jäädes alla vaid Maa ümber tiirlevale Kuule.

Triton hõlmab 99,5% kogu Neptuuni ümber tiirlevast massist (kõik Neptuuni kuud ja rõngad kokku). Triton on Neptuuni ainus kuu, mis on piisavalt suur selleks, et planeedil oleks hüdrostaatiline tasakaal. Ta on üks vähestest geoloogiliselt aktiivsetest kuudest Päikesesüsteemis, ülejäänud on Jupiteri kaaslane Europa ning Saturni kaaslased Titan ja Enceladus. Selle tulemusena on kuu pind suhteliselt noor ja sellel on vähe löökkraatreid. Tritonil on krüovulkaanid ja tektoonika, mis vihjavad keerukale geoloogilisele ajaloole.

Tritoni tuum koosneb kivimitest ja metallidest ning see moodustab kuu massist kaks kolmandikku. Tuuma peal on jää ehk külmunud vee kiht ning sellel külmunud lämmastiku kiht. Tritoni keskmine tihedus on 2,061 g/cm³, mis tähendab, et jää moodustab kuust 15–35%.

1989. aasta möödalennul avastas kosmosesond "Voyager 2", et Tritoni temperatuur on 38 K ehk -235 °C. Nii madalal temperatuuril on väga vähe aineid gaasilisel kujul ja seetõttu on Tritoni atmosfäär peaaegu olematu, kõigest seitsmekümnetuhandik maisest. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, on leitud ka metaani ja süsinikmonooksiidi jälgi.

Tritoni pöörlemisperiood on 5 päeva, 21 tundi, 2 minutit ja 28 sekundit. Ta on kogu aeg oma planeedi Neptuuni poole sama küljega pööratud nagu Kuu Maa poole.

Tritoni raskusjõud on 0,779 m/s² ehk kolmeteistkümnendik maisest või pool Kuu omast. Tritoni paokiirus on 1,455 km/s ehk kaheksandik maisest kuu enese suhtes ja 2,33 km/s ehk viiendik maisest Neptuuni suhtes.

Tritoni näiv tähesuurus on +13,42. See on palju tuhmim kui palja silmaga nägemiseks vaja. Isegi Neptuun (näiv tähesuurus 7,67–8,00) pole palja silmaga nähtav.

Tritoni pindala on 23,0 miljonit km². Võrdluseks: Venemaa keisririigi pindala suurim ulatus oli 22,8 miljonit km² ja Nõukogude Liidul 22,4 miljonit km².

Avastamine ja nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Tritoni avastas William Lassell 10. oktoobril 1846 ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist Johann Gottfried Galle poolt. Kulus veel sajand, enne kui 1949 avastati Neptuuni järgmine kuu Nereid.

Triton sai nime vanakreeka merejumala Poseidoni (vanas Roomas Neptunuse) poja Tritoni järgi. Nime pakkus välja Camille Flammarion 1880. aastal. Ametlikult tunnistati seda nime alles pärast Nereidi avastamist, enne kutsuti Tritonit Neptuuni kuuks.

Lassell ise ei pannud oma avastusele üldse nime. Kuid järgmisel aastal pakkus John Herschel välja nimed Saturni 7 tollal teada olevale kuule ning kui 1848 avastati Saturni kaheksas kuu, pakkus Lassell Herscheli stiili järgides sellele nimeks Hyperion, mis jäigi käibima.

Astrogeoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kraatrid[muuda | muuda lähteteksti]

Kraater Mille järgi nimetatud planeeti
Amarum Amarum (Quechua rahvas Ecuadoris)
Andvari Andvari (Norra)
Cay Cay (Maia)
Ilomba Ilomba (Lozi rahvas Sambias)
Kraken (kraatrite ahel) Kraken (Norra)
Kurma Kurma (Hindu)
Mazomba Mazomba (Chaga rahvas Tansaanias)
Ravgga Ravgga (Soome)
Set (kraatrite ahel) Seth (jumal vanaegiptuse mütoloogias)
Tangaroa Tangaroa (Maori)
Vodyanoy The Vodyanoi (Slaavi)

Tumedad laigud[muuda | muuda lähteteksti]

Tritoni tumedad laigud on nimetatud eri mütoloogiate veehaldjate järgi.

Tume laik Mille järgi nimetatud
Akupara Maculae Akupara, Hinduism
Doro Macula Doro, Nanais rahvas Siberis
Kikimora Macula Kikimora, Slaavi
Namazu Macula Namazu, Jaapani
Rem Macula Rem, Vana-Egiptus
Viviane Macula Viviane, Briti
Zin Maculae Zin, Nigeeria

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Williams, David R. (23. november 2006). "Neptunian Satellite Fact Sheet". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2011. Vaadatud 18. jaanuar 2008.
  2. Overbye, Dennis (5. november 2014). "Bound for Pluto, Carrying Memories of Triton". New York Times. Vaadatud 5. november 2014.
  3. Jacobson, R. A. — AJ (3. aprill 2009). "Planetary Satellite Mean Orbital Parameters". JPL satellite ephemeris. JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2011. Vaadatud 26. oktoober 2011.
  4. Jacobson, R. A. (3. aprill 2009). "The Orbits of the Neptunian Satellites and the Orientation of the Pole of Neptune". The Astronomical Journal. 137 (5): 4322–4329. Bibcode:2009AJ....137.4322J. DOI:10.1088/0004-6256/137/5/4322.
  5. 5,0 5,1 5,2 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2010. Vaadatud 26. oktoober 2011.
  6. 6,0 6,1 6,2 Spohn, Tilman; Johnson, Torrence; Bauer, Doris (2014). "Triton". Encyclopedia of the Solar System (inglise) (3rd edition ed.). Elsevier. Lk 861–882. ISBN 978-0124-158-45-0. {{cite book}}: parameetris |edition= on üleliigne tekst (juhend); puudub |author1= (juhend)
  7. "Classic Satellites of the Solar System". Observatorio ARVAL. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2011. Vaadatud 28. september 2007.
  8. 8,0 8,1 Broadfoot, A. L.; Atreya, S. K.; Bertaux, J. L.; Blamont, J. E.; Dessler, A. J.; Donahue, T. M.; Forrester, W. T.; Hall, D. T.; Herbert, F.; Holberg, J. B.; Hunter, D. M.; Krasnopolsky, V. A.; Linick, S.; Lunine, J. I.; McConnell, J. C.; Moos, H. W.; Sandel, B. R.; Schneider, N. M.; Shemansky, D. E.; Smith, G. R.; Strobel, D. F.; Yelle, R. V. (1989). "Ultraviolet Spectrometer Observations of Neptune and Triton". Science. 246 (4936): 1459–66. Bibcode:1989Sci...246.1459B. DOI:10.1126/science.246.4936.1459. PMID 17756000.
  9. Lellouch, E.; de Bergh, C.; Sicardy, B.; et al. (2010). "Detection of CO in Triton's atmosphere and the nature of surface-atmosphere interactions". Astronomy and Astrophysics. 512: L8. arXiv:1003.2866. Bibcode:2010A&A...512L...8L. DOI:10.1051/0004-6361/201014339.