Ekliptika

Allikas: Vikipeedia

Ekliptika (< kreeka εκλειπτικη) ehk päevatee on Maa orbiidi tasand.

Ekliptika on kujutletav suurringjoon taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonnal kulgeb. Tegelikult on see Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27' nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks ehk ekvinoktsiumi (< ladina aequinoctium) punktideks.

Ekliptika ja ekvaatori vahelise, umbes 23,5-kraadise, nurga tõttu muutub aasta jookusl Päikese teekona kõrgus taevaekvaatori suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumist Maa põhja- ja lõunapoolkeral. Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal käib päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all käib päike madalalt (poolusel ei paista polaaröö jooksul üldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi).

Lisaks päevade erinevale pikkusele rõhutab talve ja suve erinevust asjaolu, et päikeskiired langevad maale suvel järsema nurga all, mistõttu suvel saab maapind ajaühikus rohkem päikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi. Erinevused päeva pikkuses ja päikeseenergia hulgas põhjustavad aastaajalisi temperatuurierinevusi, muutes suved talvedest soojemaks.

Kuna Päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandile. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes "järgivad Päikest".