Johann Heinrich Bartholomäus Walter

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Johann Heinrich Bartholomäus Walther)
Jump to navigation Jump to search
Tartu raekoda, Walteri tuntuim teos
Walteri projekteeritud hoone (fotol keskel, heleroheline) Tartus Raekoja plats 8
Nn Katariina maja ehk Pistohlkorsi maja

Johann Heinrich Bartholomäus Walter (ka Walther; 1734, Rostock, Saksamaa – maetud 2. aprillil 1802 Tartus) oli Eestis tegutsenud saksa arhitekt, Tartu raekoja ja teiste esindushoonete autor.[1]

1761. aastal sai Walter Tartu kodanikuks. Eriti ohtralt rajati Tartusse Walteri projekteeritud hooneid pärast 1775. aasta suurt tulekahju. Tema loomingu tuntuim näide on Tartu raekoda, mis põhiosas lähtub küll Hollandi klassitsismist, ent milles on ka baroki ja rokokoo elemente. Raekoja projekt kinnitati 1779. aastal, ehitustööd algasid 1781[1] ja hoone avati 9. oktoobril 1786[2]; siseviimistlus jätkus veel 1789. aastani.[1]

Walteri projekteeritud on ka varaklassitsistlik hoone[3] Raekoja plats 8 (1782–1786), nn Katariina maja ehk Pistohlkorsi maja (praegune Tartu Linnamuuseumi hoone[1], 1785–90[3]) Narva maanteel ning Elistvere, Väätsa, Salla[1], Varangu[4] ja Liigvalla[5] mõisahooned.[1] Samuti on tema töö J. F. Telleri perekonnakabel Vana-Jaani kalmistul (1790. aastad)[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "1000 tartlast läbi aegade" (koostanud Lembit ja Uno Ainsoo), Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003; lk 474
  2. "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 62
  3. 3,0 3,1 3,2 "Tartu ajalugu" (koostanud Raimo Pullat) Tln: Eesti Raamat, 1980, lk 138
  4. Varangu mõis Väike-Maarja valla kodulehel
  5. Liigvalla mõisast Eesti mõisaportaalis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "1000 tartlast läbi aegade" (koostanud Lembit ja Uno Ainsoo), Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003; lk 474 (Walteri elulugu ja Tartu raekoja nurgakivi vaskplaadi tekst)
  • Marge Rennit "Tartu müürseppmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walteri (Waltheri) pärandusloend aastast 1802" Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 1999, lk 49–55