Roman Tavast (ettevõte)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Juveelivabrik)

Roman Tavast OÜ on Eesti ettevõte, mis toodab riiklikke teenetemärke, märke, medaleid, auhindu ja muid kullassepatooteid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte asutati aastal 1923, nagu andis ettevõtte rajaja teada Kaubandus-Tööstuskojale 1929. aastal.[1] Tehase kümnendat aastapäeva tähistati ajakirjanduses detsembris 1933 ja 15. aastapäeva märgiti pikema ülevaatliku artikliga detsembris 1938. Ettevõtte asutamisaasta on kirjas ka medaljonil Tallinnas Pärnu maantee 20 hoonel, mille Roman Tavast ehitas aastatel 19361937. Ettevõte natsionaliseeriti 1940. aastal[2].

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 11. veebruarist 1941 nimetati tehas ümber väärtmetallesemete tehaseks Metallmärk. Saksa okupatsiooni ajal töötas tehas endise nime all. 1944. aastal oli tehase nimi jälle Metallmärk, kuni see 1950. aastal sai Tallinna Juveelivabriku (kasutatud ka nime: Tallinna Juveelitehas) nime. Nüüdseks on tehas osaliselt tagastatud Roman Tavasti pärijatele ja selle alusel on taastatud Roman Tavasti nime kandev firma. Ülejäänud osa moodustab OÜ Juveel.

Nimed:

  • 1944-27.12.1950 Väärismetallasjade Tehas Metallmärk
  • 28.12.1950–10.02.1959 Tallinna Juveelivabrik
  • 11.02.1959–01.01.1979 Tallinna Juveelitehas ja 1966. aastast NSV Liidu Aparaadiehituse, Automatiseerimisvahendite ja Juhtimissüsteemide Ministeeriumi Juveelitööstuse Peavalitsuse[3] Tallinna Juveelitehas
  • 2.01.1979–23.10.1980 Tallinna Teadusaparaatide Katsetehas Delta
  • 24.10.1980–31.01.1989 Tallinna Eksperimentaalne Juveelitehas
  • 1.02.1989–31.03.1991 Tootmiskoondis Juveel
  • 1.04.1991–09.10.1994 Riigiettevõte Juveel
  • 10.10.1994–22.12.1994 OÜ Juveliir
  • 23.12.1994 OÜ Juveel.[4]

Sisseseade[muuda | muuda lähteteksti]

Firma tehniline sisseseade täiustus 1920.–1930. aastail kiiresti. 1924. aastal osteti esimene press, 1931. aastal oli neid kümme. 1925. aastal osteti esimene elektrimootor, 1935. aastal oli neid juba nelikümmend. Graveerimisosakond sai 1938. aastal peaaegu täielikult uue sisustuse. Muretseti seadeldis ümarate esemete graveerimiseks, seal oli ka moodne reljeefide graveerimise ja kopeerimise masin, mis võimaldas suurt kujutist kümnekordselt vähendada ja kanda terasesse. Tööstuses oli veel rikkalik kogu terasmatriitse, mille valmistamine nõudis palju tööd ja erilist osavust. Kokkuvõttes võib öelda, et Roman Tavastil oli kõigiti ajakohane sisseseade ja oli ainus sellelaadne suurem ettevõte Eestis. 1940. aastal töötas ettevõttes kokku 68 inimest.

Ettevõtte toimimine[muuda | muuda lähteteksti]

Nii tehniliselt kui ka kunstiliselt juhatas tööd tehases Roman Tavast ise. Ettevõtte alguspäevil tegi ta ise toodete jaoks vajalikke jooniseid ning oma erksa kunstimeelega töötas ka hiljem isiklikult kaasa tarvilike kavandite valmistamisel. Tema otsustas, millised kavandid olid vastuvõetavad ja läksid töösse. Tehases oli ametis ka kunstnik Jaan Äärismaa, kes oli lõpetanud Riigi Kunsttööstuskooli. Tema tegi kavandeid ja jooniseid märkidele, siltidele jm. Kavandeid telliti ka väljastpoolt. Nii on Roman Tavasti tehasele rohkesti kavandeid teinud Paul Luhtein. Paljude kavandite autoriks oli kunstnik Eduard Järv, kes Põltsamaa Keskkoolis töötades saatis tehasesse oma märgikavandeid. Roman Tavasti kutsel läks Eduard Järv tehasesse tööle, oli seal palgalisel kohal aastail 19371938, hiljem aga valmistas üksikuid kavandeid tellimistööna.

Töötajad[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastail töötasid Roman Tavasti tehases õppinud ja osavad kullassepad, nagu Karl Raadik peameistrina, Elmar Kala käsitöömeistrina ja Oskar Ots graveerimismeistrina. 1930. aastail oli tööl juba 6 kullasseppa: Elmar Rööding, Johannes Jaal, Karl Talvis, Julius Nikola, Ants Arro ja Elmar Tepp. Peale nende märgikullassepad Johannes Klejus jt.

Suurepärane graveerija oli Karl Vahi, kes sai meistritunnistuse 1937. aastal. Emailimisala kõrgelt hinnatud meister oli Heinrich Hunt, kes töötas tehases 1926. aastast peale. Tema juhatas emailimisosakonna tööd, õpetas välja maalijaid, kellest osavamateks loeti Anette Kubu ja Maria Suitsleppa. Rauaemailimistööde alalgi jäi juhatajaks Heinrich Hunt, tema abina töötas 1935. aastast alates Konstantin Rätsnik. Meister pressvormide alal oli Rudolf Misler ja trugimise alal Lembit Mäeots, põlised Roman Tavasti tehase mehed. Roman Tavast nõudis oma töötajatelt äärmiselt täpset ja korralikku tööd, kuid andis ka aega eseme valmistamiseks. Tükitööd ei harrastatud. Joonis, mille järgi töötati, pidi olema laitmatult puhas. Töö eest vastutasid osakondade meistrid.

Tehase graveeringust[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Tavasti tehases märgistati tooteid enamasti täisnimega ROMAN TAVAST TALLINN. 1920. aastail oli kasutusel ka trapetsikujuline märk nimega. Väiksemaid hõbeesemeid, eriti ehteid, märgistati aga initsiaalidega RT vastavas väikeses ruudukeses.

Kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkuvõttes võib öelda, et Roman Tavasti tehas oli omaaegsetes oludes ainulaadne ettevõte, mille tooted olid hinnatud ka väljaspool. Omaniku hea kunstimaitse, stiilitunne ja nõudlikkus töö suhtes tõstis toodangu nii kõrgele tasemele, et võis siseturult välja tõrjuda importkauba.[viide?] Tellimusi tuli ka Lätist ja Leedust. Leedus polnud nimelt üldse nimetamisväärset märgitööstust. Kõik riiklikud ordenid valmistati Šveitsis. Lätis oli oma märgitööstus olemas, kuid ühtki domineerivat firmat esile ei kerkinud. Üksnes Soomes toimis kuulus Tillanderi firma, mis märkide valmistajana oli mõisteks nagu meie Roman Tavast.[viide?]

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1997 on Roman Tavast OÜ taas Eesti riiklike teenetemärkide kullassepp ning valmistab suurema osa riiklikest teenetemärkidest.

18.02.2008 valmistas Roman Tavast koostöös osaühingute ARS Vasetööd ja Miniplast Pluss riigihanke raames 624 000 krooni maksva riigivapi ketiklassi teenetemärgi.

Roman Tavast on koos ettevõttega Sporrong verminud Eesti riiklikke teenetemärke.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti tööstus ja kaubandus I", 1931.
  2. 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
  3. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. jaanuari 1966. a. määrus nr. 12 "Tallinna Juveelitehase üleandmise kohta NSV Liidu Aparaadiehituse, Automatiseerimisvahendite ja Juhtimissüsteemide Ministeeriumi Juveelitööstuse Peavalitsuse alluvusse"
  4. Sissekanne Rahvusarhiivi infosüsteemis: RE Juveel (vaadatud 14.11.2018)
  5. Kuressaares tehtud nööp reetis Rootsi riigisaladuse

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]