Eduard Järv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eduard Järv
Sünniaeg 1. jaanuar 1899
Sünnikoht Peterburi
Surmaaeg 27. august 1941 (42-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala raamatu- ja tarbegraafik
Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikool
Tuntud teoseid Illustratsioonid Kippeli noorsoojutustusele „Meelis”

Eduard Järv (1. jaanuar 1899 Peterburi27. august 1941 Tallinn) oli eesti raamatu- ja tarbegraafik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Järv sai alghariduse Peterburi Eesti Hariduse Seltsi V jaoskonna koolis, mille lõpetas 1912. aastal. Samal aastal astus Järv Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli, mille lõpetas 1917. Võttis osa Esimesest maailmasõjast. Pärast väeteenistust töötas 1918-1921 joonistajana Peterburi Põllutöömuuseumis, 1920 astus Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus töötas professor Beljajevi dekoratiivmaali ateljees. 1921 opteerus Järv Eestisse ning töötas peamiselt Põltsamaal joonistus- ja joonestusõpetajana. 1920ndate algul õppis vabakuulajana Tartu ülikoolis.[1] Asus 1937. aastal Tallinna.

Järv kuulus aastast 1935 RaKÜ ühingusse.

Eduard Järv hukkus Punaarmee käe läbi Tallinnas aastal 1941.[2] Tema surma asjaolude tõttu[3] oli Järve looming pikka aega põlu all ning temast ei räägitud kui tunnustatud kunstnikust. Esimene Eduard Järve isikunäitus toimus alles tema 90. sünniaastapäeval 1989. aastal Kristjan Raua majamuuseumis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Järv asus Eestis usinalt raamatugraafika alal tegutsema, täites tellimusi Eesti Kirjanduse Seltsile, Sõnavarale, Noor-Eesti Kirjastusele, Eesti Kirjastuse Koperatiivile, Pääsukesele ja teistele, luues illustratsioone ja kujundades raamatukaasi. Viljeles enim puugravüüri. Tema suuremad saavutused raamatuillustratsioonis on seotud eeskätt rahvusromantiliste ajalooliste teostega, nagu näiteks August Mälgu romaan „Läänemere isandad” või Enn Kippeli „Suure nutu ajal I ja II” (1936). Tema tuntumaid illustratsioonisarju valmis Kippeli noorsoojutustusele „Meelis” (1941). Pooleli jäi töö Pätsi lugulaulu „Storkatter” osalt kahevärviliste puugravüüride kallal (1940). Järve graafikakunsti tippteoseks on Rein Loodus nimetanud illustratsioone muinasjutukogumikule „Tuhat ja üks ööd” (1939).[4]

Eraisikutele täitis Järv auaadresside ja eksliibriste tellimusi. Lisaks tegutses rakenduskunsti alal, valmistades kavandeid reklaamplakatitele, erinevaid firma- ja kaubamärke, mööblikavandeid jne.

Vähetuntud on fakt, et tema kavandite järgi valmisid paljud hästikujundatud ja populaarsed metallehistööd. Ta on kujundanud nii Roman Tavasti märkide ja väärismetallasjade tehases valminud unikaalseid auhindu kui ka tiražeeritud pisiesemeid ja ehteid.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eduard Järve raamatugraafika". Sirp, 15.01.1999. Vaadatud 1.12.2017.
  2. 2,0 2,1 Kaalu Kirme. "Eduard Järv kui kunstnik ja kodanik". Sirp, 05.02.1999. Vaadatud 01.12.2017.
  3. "Eduard Järve kadumisteade". Linna Teataja, 9. september 1941. Vaadatud 1.12.2017.
  4. Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]