Ökodukt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Droonivideo Kolu ökoduktist Tartu maanteel 2021. aasta septembris
Ökodukt
Kolu ökodukt Tartu maanteel 2021. aasta septembris. Keskel on näha liivariba, millel loomajälgi loetakse

Ökodukt on sild või tunnel, mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid kunstlikke tõkkeid.

Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast elupaikade fragmenteerumist, mis viiks elustiku vaesumiseni (elurikkuse vähenemise, liikide väljasuremiseni). Ökoduktid moodustavad osa rohetaristust. Õnnestunult rajatud ökoduktid töötavad ökoloogiliste koridoridena.

Ökodukt Tallinna–Tartu maanteel 2016. aasta novembris

Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi transpordiameti loodusprogrammi juhi Jeff Petersoni sõnul on ökodukti puhul ülitähtis õige koha valimine. Ökoduktid vähendavad loomade põhjustatud liiklusõnnetusi ligi 90%.[1] Samuti saab tänu ökoduktidele surma vähem loomi.

Ökoduktid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esimene ökodukt ehitati Tallinna-Tartu maanteele, Kose-Uuemõisa lähistele. Teine valmis Tallinna-Pärnu maantee 35. kilomeetril ning lisanduvad Tartu maanteele veel kolm sarnast rajatist: Rõõsa, Nõmmeri ja Puiatu.[2]

Esimesel ökoduktil toimub ulukiseire. Arvukaim rajatise kasutaja selle algusaastail oli kodukass, teisel kohal on rebane, kolmandal kohal metskits. Teised liigid on kährikkoer, halljänes, pisinärilised, koer ja hunt.[3]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Paariaastase seire järel on ette heidetud, et kuigi Kolu ökodukt ehitati eelkõige põtrade jaoks, pole põdrad seda kasutanud. Vastuargumendina on rõhutatud, et hoolimata standardist ehitada ökodukt 50–80 meetrit, ehitati Kolu sild selle kitsaimas kohas 22 meetri laiuseks.

Samuti kulub põtradel uue käiguraja omaks võtmiseks rohkem aega ja Soome kogemuse kohaselt hakkavad põdrad viimaks uut ülepääsu kasutama.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]