Klassivõitlus

See artikkel räägib üldmõistest, ajakirja kohta vaata artiklit Klassivõitlus (ajakiri).

Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama lepitamatult vaenuliku (antagonistliku) sotsiaalse klassi vahel.

Karl Marxi (1818–1883) teooria kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi: esiteks ekspluateerijate klass (kellele kuuluvad põhilised tootmisvahendid ja ressursid) ja teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid ressursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis, mis omakorda tekitab tingimused klassivõitluseks.

Pärast Vladimir Lenini (1870–1924), Jossif Stalini jt marksistide võimuletulekut 1917. Venemaal toimunud revolutsiooni tulemusena hakati endises Nõukogude Liidus ja teistes sotsialistlikes riikides klasside ja klassivõitluse mõisteid laialdaselt kasutama ka riiklikus propagandas.

Klassivõitlusega õigustasid näiteks diktaator Jossif Stalin (1878–1953) ja teised NSV Liidu kommunistliku partei juhid nii enda võimuambitsioone kui ka miljonite "klassivaenlasteks" kuulutatud inimeste hukkamist, vangistamist, vara konfiskeerimist, küüditamist jt inimsusvastaseid kuritegusid, mille formaalseks eesmärgiks oli sotsialistlikku riiki mittesobivate sotsiaalsete klasside, eelkõige aadli, suurkodanlaste, vaimulike ja jõukamate talupoegade (ehk "kulakute") likvideerimine.

Vaata ka