Suudlevad tudengid (purskkaev)

Suudlevate tudengite purskkaev on Tartus Raekoja platsil asuv purskkaev.

Selle autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Purskkaev avati 1. septembril 1998.

Eellugu

Purskkaev on sellel kohal olnud alates 1948. aastast, mil Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe (tänases mõistes linnapea) Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.^[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas.^[2]

Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.

Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.–1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama.^[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu Kaarsilla kaarel kõndimine.

Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi uue purskkaevu kavandite saamiseks, kuid pakutud kavandite lahendused osutusid liiga kalliks.^[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss, kuhu laekus 35 tööd.^[4]

Konkurss

Vastava tasemega tööde puudumise tõttu jäeti esimene preemia välja andmata.

Teise preemia pälvis Jõgeva maakonna arhitekti Piret Müüripeali töö "Duo". Preemia suuruseks oli 15 000 krooni. "Kaarekujuline bassein kujutab jõge ja samas tekitab assotsiatsioone kaarsillaga. Üle basseini viib viltune tee, mis algab raekoja peaukse juurest. Purskkaevul on kaks raekoja ukse suhtes sümmeetrilist veejuga." – kirjutatakse kaaskirjas. Antud töö puuduseks pidas konkursikomisjon atraktiivsuse puudumist talvel.

Välja anti kaks kolmandat preemiat (à 10 000 krooni).

Märgusõna all "Emajõel ON lätted" esitas Erik Tukmann töö, mis kujutab raekoja ees asuvat sümboolset allikat, mille vesi voolab Emajõe poole. Puuduseks peeti seda, et polnud antud lahendust talviseks ajaks.
Töö "Vivat Universitatis" autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal andsid akadeemilise lahenduse: purskkaevu skulptuuriks oli suudlev tudengipaar, kelle kohal asuvast vihmavarjust lähtuvad veejoad.

Komisjon andis välja ka kolm eripreemiat (à 5000 krooni):

"Keerdsõlm" – autorid Jori Laaksonen ja Annika Tonts Tamperest
"Sound and Silent" – Vambola Moldov aktsiaseltsist Valgusreklaam
"Liin" – Aili Vahtrapuu ja Niina Mäger.

Abilinnapea Hannes Astoki juhitud Tartu monumendikomisjon soovitas linnavalitsusel töösse võtta konkursil kolmanda koha pälvinud Mati Karmini ja Tiit Trummali "Vivat universitas". "Põhjendused Karmini ja Trummali töö kasuks olid monumentaalsus, sobivus klassitsistliku keskkonnaga, seotus Tartuga ja ajatus," ütles H. Astok.^[5]

Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste hulgas sai aga Mati Karmini ja Tiit Trummali konkursitöö algselt mõningase vastuseisu osaliseks, seda nimetati isegi sotsialistliku realismi nimelist kunstivoolu järgivaks tööks.^[6]

Ehitus

Kogu kompleksi kaaluks kujunes 40 tonni ja maksumuseks 1,4 miljonit krooni.^[7]

Purskkaevul on kaks basseini, millest alumine on püsivaks reservuaariks. Basseinide vahel tekitatakse kolm veeringi:

esimene, nn vihmavarju ring, kus vesi juhitakse vihmavarju kodaratesse,
teine, nn kuplite ring, kus vesi purskub neljast kuplist purskkaevu äärel,
kolmas, kümnest düüsist koosnev ring skulptuuri all.

Kaudselt moodustab neljanda ringi vesi, mis voolab otse üle ülemise basseini ääre alumisse.

Viimane ring peaks koos düüside juures olevate valgustitega tekitama suudlevate tudengite ümber efektse veekardina.

Veeringid käivitatakse kolme elektripumba abil. Korraga on purskkaevus 7500 liitrit vett. Kui veetase (näiteks auramise tagajärjel) langeb, avanevad klapid, mis lisavad vajaliku koguse vett. Kui aga vihmad peaksid tekitama liigvee, voolab see ülevooluavade kaudu kanalisatsiooni.

2006. aastal kinnitati purskkaevu külge tombakust plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega^[8]: Bærum, Deventer, Ferrara, Frederiksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid mõõtmetega 24 x 14 sentimeetrit kujundas purskkaevu üks autoritest skulptor Mati Karmin. Plaadid on kinnitatud selle ilmakaare suunas, kuspool iga sõpruslinn asub. Lisaks ilmakaarele on plaadil märgitud ka linna kaugus. Plaadid läksid koos paigaldamisega maksma 80 000 krooni. Plaatidel on tähtedetagune pind maha freesitud Tartu firmas Taevakivi.

Volbriööks pärja pähe

Igal aastal 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja.

Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib naiskorporatsiooni Filiae Patriae noorliige kuju otsa ja pärgab pronkspiiga pea, teised laulavad samal ajal laulu "Üks väike rõõmulauluke".

Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel.^[3]

Koopiad Venemaal ja Ukrainas

26. augustil 2018 avati Peterburi eeslinnas Kudrovos purskkaev, mis on Suudlevate tudengite purskkaevu peaaegu täpne koopia. Skulptor Mati Karmini või Tartu linna luba selleks ei olnud.^[9] Sarnaseid skulptuure võib leida ka mujalt Peterburis, samuti Moskvas, Kirovis, Omskis ja Slavgorodis. Sarnane kallistavate tudengite kuju on avatud okupeeritud Gruusia territooriumil, Lõuna-Osseetias, aga ka Thbilisis.^[10] Skulptor Mati Karmin on oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud. ^[11]^[12] Feodossijas avati 2013. aastal Karmini teosega väga sarnane purskkaev, mida nimetatakse "armastuse purskkaevuks". ^[13]

Purskkaevu rekonstrueerimine

1998. aastal paigaldatud fontään oli veerand sajandi jooksul märgatavalt amortiseerunud ning vajas uuendamist. 2019. aastal oli Tartu valitud 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ja "Suudlevad tudengid" on üheks Tartu sümboliks. Nimetatud põhjustel otsustati teostada 2023. aastal purskkaevu rekonstrueerimine.

Tööde käigus lammutati purskkaevu betoonkehand ning ehitati sellele uued aluskihid. Olemasolev metallvaiadel vundament säilitati. Purskkaevu uus kehand ehitati veekindlast betoonist ning selle sisse paigaldati uued tehnosüsteemid (torustikud, elektrijuhtmed). Nende baasil rajati uus valgustus- ja juhtimislahendus. Tartu raekoja keldrisse ehitati tehnokamber^[14], kus paiknevad pumbad ning kõik purskkaevu toimimiseks vajalikud juhtimis- ja reguleerimissüsteemid. Eelmise rajamise käigus kasutatud graniitkivid jäeti kasutusse, need puhastati ja paigaldati tagasi.^[15]

Purskkaevu arhitektuurset välimust tööde käigus ei muudetud, kuid suudlevate tudengite figuurid demonteeriti ja viidi korrastamisele. Skulptuuril eemaldati paks katlakivikiht, suleti mikropraod ja tugevdati 25 aastat tagasi halva materjaliga teostatud urbsed keevitused. Seejärel figuurid patineeriti ehk pärast liivapritsiga puhastamist kaeti erilise keemilise lahusega.^[6]

Fontääni rekonstruktsiooni maksumuseks kujunes ligi 0,5 miljonit eurot.^[16]