Suudlevad tudengid (purskkaev)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Suudlevate tudengite purskkaev Tartu raekoja ees

Suudlevate tudengite purskkaev on Tartus Raekoja platsil asuv purskkaev.

Selle autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Purskkaev avati 1. septembril 1998.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Purskkaev on sellel kohal olnud alates 1948. aastast, mil Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe (tänases mõistes linnapea) Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas.[2]

Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.

Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.–1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama.[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu kaart mööda üle Kaarsilla ronimine.

Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi uue purskkaevu kavandite saamiseks, kuid pakutud kavandite lahendused osutusid liiga kalliks.[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss, kuhu laekus 35 tööd.[4]

Konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

Vastava tasemega tööde puudumise tõttu jäeti esimene preemia välja andmata.

Teise preemia pälvis Jõgeva Maakonna arhitekti Piret Müüripeali töö "Duo". Preemia suuruseks oli 15 000 krooni. "Kaarekujuline bassein kujutab jõge ja samas tekitab assotsiatsioone kaarsillaga. Üle basseini viib viltune tee, mis algab raekoja peaukse juurest. Purskkaevul on kaks raekoja ukse suhtes sümmeetrilist veejuga." – kirjutatakse kaaskirjas. Antud töö puuduseks pidas konkursikomisjon atraktiivsuse puudumist talvel.

Välja anti kaks kolmandat preemiat (à 10 000 krooni).

  • Märgusõna all "Emajõel ON lätted" esitas Erik Tukmann töö, mis kujutab raekoja ees asuvat sümboolset allikat, mille vesi voolab Emajõe poole. Puuduseks peeti seda, et polnud antud lahendust talviseks ajaks.
  • Töö "Vivat Universitatis" autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal andsid akadeemilise lahenduse: purskkaevu skulptuuriks oli suudlev tudengipaar, kelle kohal asuvast vihmavarjust lähtuvad veejoad.

Komisjon andis välja ka kolm eripreemiat (à 5000 krooni):

Abilinnapea Hannes Astoki juhitud Tartu monumendikomisjon soovitas linnavalitsusel töösse võtta konkursil kolmanda koha pälvinud Mati Karmini ja Tiit Trummali "Vivat universitas". "Põhjendused Karmini ja Trummali töö kasuks olid monumentaalsus, sobivus klassitsistliku keskkonnaga, seotus Tartuga ja ajatus," ütles H. Astok.[5]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu kompleksi kaaluks kujunes 40 tonni ja maksumuseks 1,4 miljonit krooni[6].

Purskkaevul on kaks basseini, millest alumine on püsivaks reservuaariks. Basseinide vahel tekitatakse kolm veeringi:

  • esimene, nn vihmavarju ring, kus vesi juhitakse vihmavarju kodaratesse,
  • teine, nn kuplite ring, kus vesi purskub neljast kuplist purskkaevu äärel,
  • kolmas, kümnest düüsist koosnev ring skulptuuri all.

Kaudselt moodustab neljanda ringi vesi, mis voolab otse üle ülemise basseini ääre alumisse.

Viimane ring peaks koos düüside juures olevate valgustitega tekitama suudlevate tudengite ümber efektse veekardina.

Veeringid käivitatakse kolme elektripumba abil. Korraga on purskkaevus 7500 liitrit vett. Kui veetase (näiteks auramise tagajärjel) langeb, avanevad klapid, mis lisavad vajaliku koguse vett. Kui aga vihmad peaksid tekitama liigvee, voolab see ülevooluavade kaudu kanalisatsiooni.

2006. aastal kinnitati purskkaevu külge tombakust plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega[7]: Bærum, Deventer, Ferrara, Frederiksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid mõõtmetega 24 x 14 sentimeetrit kujundas purskkaevu üks autoritest skulptor Mati Karmin. Plaadid on kinnitatud selle ilmakaare suunas, kuspool iga sõpruslinn asub. Lisaks ilmakaarele on plaadil märgitud ka linna kaugus. Plaadid läksid koos paigaldamisega maksma 80 000 krooni. Plaatidel on tähtedetagune pind maha freesitud Tartu firmas Taevakivi.

Volbriööks pärja pähe[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja.

Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib naiskorporatsiooni Filiae Patriae noorliige kuju otsa ja pärgab pronkspiiga pea, teised laulavad samal ajal laulu "Üks väike rõõmulauluke".

Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel.[3]

Koopiad Venemaal ja Ukrainas[muuda | muuda lähteteksti]

26. augustil 2018 avati Peterburi eeslinnas Kudrovos purskkaev, mis on Suudlevate tudengite purskkaevu peaaegu täpne koopia. Skulptor Mati Karmini või Tartu linna luba selleks ei olnud.[8] Sarnaseid skulptuure võib leida ka mujalt Peterburis, Kirovis ja Slavgorodis.[9] Skulptor Mati Karmin on oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud. [10] Feodossijas avati 2013. aastal Karmini teosega väga sarnane purskkaev, mida nimetatakse "armastuse purskkaevuks". [11]

Vaated purskkaevule[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aimar Jugaste. "Öeldakse, kunst kuulub rahvale". Vaal Galerii. Vaadatud 25.09.2007.
  2. 2,0 2,1 Juhani Püttsepp. Raekoja platsi purskkaevu idee otsinguil www.postimees.ee Kasutatud 20.09.2013
  3. 3,0 3,1 Rainer Kerge. "Purskkaev – värskendav vann ja rahaallikas". SL Õhtuleht, 02.06.2007. Vaadatud 26.09.2007.
  4. Aita Ottas. "Raekoja platsi purskkaev uueneb". Postimees, 30.12.1997. Vaadatud 26.09.2007.
  5. Juhani Püttsepp. "Suudlevad tudengid Tartu südamesse". Postimees, 12.02.1998. Vaadatud 30.09.2007.
  6. Neeme Korv. "Raekoja platsil on eilsest suudlevad tudengid". Postimees, 02.09.1998. Vaadatud 30.09.2007.
  7. Raimu Hanson. "Purskkaevu täiendavad plaadid". Tartu Postimees, 20.06.2006. Vaadatud 02.10.2007.
  8. Vene linn varastas Tartult «Suudlevad tudengid», Postimees, 5. september 2018
  9. Heelia Sillamaa. «Suudlevaid tudengeid» on terve Venemaa täis, Postimees, 18. september 2018
  10. Tiina Kaukvere, Heelia Sillamaa. Vene firma õigustab Tartu sümboli vargust kohtus, Postimees, 19. september 2018
  11. Päevavalgele tuli juba teine Tartu «Suudlevate tudengite» vargus, Postimees, 18. september 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]