Bronislav Võrse

Allikas: Vikipeedia

Bronislav Võrse (kuni 1930. aastate keskpaigani Virsa, lätipäraselt Virza, hiljem venepäraselt ka Virze; 21. juuli 1911 Tartu20. mai 1987 Tartu) oli eesti poksija ning Nõukogude sõjaväelane, partei- ja riigitegelane.

Tema isa oli rahvuselt lätlane ja ema oli eestlane. Pärast algkooli lõpetamist 1926. aastal töötas ta peamiselt saeveskites, nahavabrikutes jms.

Poksijana[muuda | muuda lähteteksti]

Ta alustas poksimisega 1928. aastal, ta poksis Tartu NMKÜ-s ja Tartu Poksiklubis.

Ta sai Eesti 1933. aasta meistrivõistlustel raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) 2. koha, kaotades finaalis Evald Lukkinile.

Ta osales raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) kaks korda Eesti ja Soome maavõistlusel. Ta võitis oma kohtumise 1934. aastal ning kaotas oma kohtumise1936. aastal.

Ta oli hiljem töölisspordiühingu Sõprus poksitreener ning tegutses ka poksikohtunikuna.K a tema vend Raimond tegeles poksiga.

Edasine elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta teenis sundaega alates märtsist 1937 kuni juulini 1938 Läti sõjaväes, sest ta tal oli isa poolt Läti kodakondsus. Ta töötas 1930. aastate teisel poolel Tartus mitmes naha- ja vildivabrikus, põhitöökoht Kalevi nahavabrikus, aktiivselt tegutses ka ametiühingus.

Teise maailmasõja ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Võrse osales juunipöörde meeleavaldustele inimeste kokkuajamises ning oli nende hulgas, kes 21. juunil 1940 võtsid Tartu Raekoja tornist alla Eesti lipu. Ta astus uute võimude teenistusse, ta liitus Rahva Omakaitsega ning osales natsionaliseerimistegevuses. Ta määrati 1941. aastal Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimeheks.

Pärast Nõukogude ja Saksa sõja puhkemist 1941. aastal liitus ta hävituspataljonidega ning osales inimeste ja varade Nõukogude Liidu tagalasse (ka sunniviisilisel) saatmisel. Ta organiseeris tankitõkke-ehitiste rajamist Tartu lõunapoolel (hiljem tuntud "Jalaka liinina"), muuhulgas ka inimeste sunniviisilist ehitustöödele viimist.

Tataganes koos HPga Venemaale Omski oblastisse ja teenis sõja ajal Punaarmees roodu politrukina ja hiljem rooduülemana, tema lõplik auaste oli kapten.

Pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aasta oktoobris määrati ta Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeheks. Tema juhtimisel koristati Tartus sõjapurustusi, lammutati hoonevaremeid ning hiljem ka juba taastamiskõlblikke hooneid, mille taastamiseks ei leitud vahendeid. Tema juhtimisel rajati Raekoja platsile 1948. aastal purskkaev (rahvasuus Võrse purse), mille asemele 1997–1998 rajati suudlevate tudengite purskkaev.

Ta oli aastatel 1947–1951 Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu liige.

Eesti NSV-s 1940. aastate lõpus alanud puhastuste käigus viidi Võrse selle koha pealt 1949. aasta lõpus üle Tartu Riikliku Ülikooli haldusprorektoriks. Tema korraldas 1951. aastal Tartu ülikooli ja sellest eraldatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia varade jagamist ning pärast sõda esimese üliõpilaste ühiselamule uue hoone ehitamist (tegelikult küll sõjas kannatanud endise haiglahoone põhjalikku rekonstrueerimist ja pealeehitamist), praeguse aadressiga Pepleri 23. Ta oli ka ülikooli spordiklubi juht.

Pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal hakkasid nõuded juhtivate Nõukogude töötajate parteilisele tegevusele lõdvenema ning pisut enam hakati hindama erialast pädevust. Võrse viidi ülikoolist 1955. aastal üle Tartu Üldehitustrusti juhatajaks, kus ta töötas kuni personaalpensionile minekuni 1978. aastal.

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bronislav Võrse. "Tartu 21. juunil 1940: mälestusi 21. juuni sündmustest". Edasi, 21. juuni 1961

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Poksimaawõistluse üllatusmees". Postimees, 23. november 1934
  • Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937
  • "Tartu 21. juunil 1940" [usutlus Bronislav Võrsega]. Edasi, 21. juuni 1961
  • Valter Lenk. Kehakultuur ja sport. Tartu Ülikooli ajalugu III. 1918-1982. Tallinn 1982
  • "Bronislav Võrse". Nekroloog. Edasi, 23. mai 1987
  • Toomas Hiio. Tartu Riikliku Ülikooli juhtimine ja rektorid. Universitas Tartuensis 1632-2007. Tartu 2007
  • Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
August Prink
Tartu linna töörahva saadikute nõukogu
täitevkomitee esimees

19451949
Järgnev
Eduard Schmidt