Mine sisu juurde

Sofagate

Allikas: Vikipeedia
EL-i delegatsioon istub vasakul ja Türgi delegatsioon paremal.

Sofagate oli diplomaatilise protokolliga seotud intsident, mis toimus Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli visiidil Türki 2021. aasta aprillis.[1]

Kui Michel ja von der Leyen pidid kohtuma Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja välisminister Mevlüt Çavuşoğluga, oli ruumis, kus nad vastu võeti, vaid kaks tooli ja kaks diivanit.[2] [3] Michel istus seejärel Erdoğani kõrvale toolile, samal ajal kui von der Leyenile pakuti Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu vastas diivanile istet. [4] Michel võttis mehena silmapaistvama positsiooni kui von der Leyen naisena, hoolimata sellest, et mõlemal oli presidendi tiitel. [2] [5] Paljud kommentaatorid kirjeldasid juhtunut seksistlikuna, seal hulgas ka von der Leyen ise. [6] [7] [8] Hiljem nimetas Çavuşoğlu Türgi-vastaseid süüdistusi "ebaõiglasteks", öeldes, et istekohtade paigutus tehti vastavalt Euroopa poole taotlustele ja lisas, et protokolliametnikud "kohtuvad ja arutavad korraldust alati enne iga visiiti". [9] [4]

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Ursula von der Leyen oli Euroopa Liidu esimene naispresident Euroopa Komisjonis. [10] Seda, et Jean-Claude Junckeri järglaseks sai naine, tervitasid nii tema kui ka teised Euroopa Liidu poliitikud. [11] 2021. aasta märtsis lahkus Türgi Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase vägivalla vastu, [12] [13] mida paljud Euroopa Liidu poliitikud tugevalt kritiseerisid. [14] [15]

Ettevalmistused

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Ülemkogu protokollimeeskond oli Türgis toimunud eelkohtumisel Euroopa Liidu ainus esindaja, komisjon ei saatnud koroonapandeemia tõttu Euroopa Komisjoni protokollimeeskonda. [9] Siiski eeldas komisjon, et ka Euroopa Ülemkogu protokollirühm tegutseb von der Leyeni huve järgides. [9] Keerukust suurendas see, et Türgi poole peamiseks kontaktpunktiks pidi saama kohalik ELi delegatsioon Türgis. Kohalik Euroopa Liidu delegatsioon jäi aga kõrvale, kui Euroopa Ülemkogu saatis oma protokollirühma, sealhulgas protokolliametniku, kes lõi otsekontakti Türgi protokollirühmaga. Türgi ja Euroopa Liidu ametnikud pidasid esmaspäeval lõpukohtumise, et arutada protokolli ja turvalisust, kuid neile ei antud sissepääsu koosolekuruumi, kuna ruum oli presidendi kantseleile liiga lähedal.[16]

Euroopa Liidu meeskond suutis söögisaali istekoha paigutust kohandada nii, et kõik kolm kohustuslikku istuksid sama kõrgusega toolidel.[16] Lisaks oli Charles Michel see, kes soovitas, et von der Leyen tuleks lisada kohtumise ametlikule fotole, mis esialgu nii ei olnud.[16]

Protokolli vahejuhtum

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidid 7. aprillil 2021 kohtuma Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga, oli selleks ette valmistatud vaid kaks tooli ja kaks diivanit. [3] Charles Michel istus seejärel Erdoğani kõrvale toolile, jättes Von der Leyeni näiliselt segatusse. [17] [4] Seejärel võttis ta istet Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu vastas tooli kõrval asuvale diivanile. [4] Michel nõustus Türgi presidendi kõrval silmapaistvama positsiooniga toolil, samas kui von der Leyenile ei pakutud tooli, kuigi nii Michel kui ka von der Leyen kandsid presidenditiitlit. [2]

Reaktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu nõukogu ja komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kaitses end, väites, et oli mures, et kui ta oleks käitunud teisiti, oleksid Euroopa Liidu ja Türgi diplomaatilised suhted veelgi pingestunud ning kohtumise ettevalmistused oleks olnud asjata. [18] Lisaks mainis ta, et ängistava olukorra võimalikuks põhjuseks oli see, et Türgi oli rangelt kinni pidanud diplomaatilisest protokollist, [1] [19] mis hindab Euroopa Liidu nõukogu juhti Euroopa Liidu komisjoni juhist kõrgemaks. [16][20][7] Michel teatas, et magas intsidendile järgnenud öödel halvasti ja parandaks olukorra, kui saaks tagasi minna.[21] [22]

Euroopa Ülemkogu protokolliülem Dominique Marro avaldas raportis, mida nad oleksid soovinud von der Leyeni nimel, sealhulgas soovitas "meie võõrustajatele asendada diivan kahe tooliga, viisakusena komisjoni presidendile".[9] Kuid nõukogu protokollimeeskond ei teinud neid ettepanekuid kunagi.[9] Marro kordas ka, et Türgi tõlgendas diplomaatilist protokolli liiga rangelt, mis võib olla ebamugavuste põhjuseks, seisab nõukogu raportis.[9]

Von der Leyen ise mainis, et tundis end naisena, aga ka eurooplasena mahajäetuna,[7] ja mõistis sündmuse hukka seksismi märgina. [7] Euroopa Komisjoni peapressiesindaja Eric Mamer kinnitas, et Von der Leyen oli olukorrast üllatunud, kuid eelistas keskenduda kohtumise teemale, mitte protokolli vormile.[23] Komisjon nõudis, et selliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks töötataks välja modus vivendi.[20][24]

Teiste Euroopa Liidu poliitikute poolt

[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia Euroopa Parlamendi liige Massimiliano Smeriglio algatas allkirjakampaania, nõudes Micheli tagasiastumist juhtunu tõttu.[18][25] Hispaania parlamendiliige Iratxe Garcia Perez, Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Alliansi juht, kritiseeris nii Charles Micheli kui ka Erdoğani naise alaväärse kohtlemise pärast kolme juhi seas, süüdistades kahte meest "mikromachismis ja ebaviisakuses".[1] Väidetavalt oli ka paljusid teisi Euroopa Parlamendi liikmeid liigutatud Micheli reageerimatus juhtunule, samas kui Belgia parlamendiliige Assita Kanko küsis: "Miks Michel maha istus? Miks ta ei saanud... vaadata proua von deri Leyeni poole ja näita üles oma solidaarsust." [26] Hollandi europarlamendi liige Sophie in 't Veld mainis, et kunagisel kohtumisel kahe Euroopa Liidu juhi ja Erdoğani vahel istusid kõik kolm toolidel.[27][15] Ta kritiseeris ka Ursula von der Leyenit selle eest, et ta keeldus sellel ja paljudel muudel juhtudel seisukohta võtmast ning lubas Euroopa Komisjonil Euroopa Ülemkogu tagaplaanile jääda.[28] Luksemburgi parlamendiliige ja Euroopa Parlamendi LGBTI fraktsiooni kaasesimees Marc Angel ütles, et Michel kaotas võimaluse võtta seisukoht üldise võrdsuse eest, andes koha von der Leyenile või istudes diivanile.[15]

Euroopa Liidu Türgi-teemaline raportöör Nacho Sánchez Amor juhtis tähelepanu asjaolule, et mitmed kurdimeelse Rahvaste Demokraatliku Partei poliitikud kaotasid pärast Türgi valitsuse repressioone oma mandaadi, öeldes: "Ärgem kaotagem fookust päriselt kaalul olevatele kohtadele!"[29]

Euroopa kodanikuühiskonna poolt

[muuda | muuda lähteteksti]

Alustati naiste õiguste ühenduste petitsiooniga, milles nõuti Charles Micheli tagasiastumist seoses tema lähenemisega juhtumile. [13] [30] Tuletades meelde, et vahejuhtum leidis aset vaid viisteist päeva pärast seda, kui Erdoğan otsustas lahkuda Istanbuli konventsioonist, mille eesmärk oli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamine ja sellega võitlemine, leidsid nad, et Michelsi istekohale asumine toetab Türgi eesmärke naiste õiguste äravõtmisel. [13] Lisaks väitis rühm, et Michelsi kohanemine olukorraga oli märk nõrkusest ajal, mil Türgi ühinemine Euroopa Liiduga oli "tõsine ja lahendamata arutelu".[13]

Türgis

[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles, et istekohtade järjekord tehti vastavalt Euroopa Liiduga arutatud korraldustele. Seda eitas Euroopa Liidu protokollijuht Dominique Marro, kes väitis, et neile ei võimaldatud enne koosolekut juurdepääsu kõnealusesse ruumi. [13] Ka Itaalia peaminister Mario Draghi kahetses Von der Leyeni kohtlemist, öeldes: "Nende diktaatoritega – nimetagem neid nii, nagu nad on – tuleb olla kindlameelne, kui väljendada oma vaadete ja nägemuste mitmekesisust ühiskonnast", [31] [32] [32] rõhutades ühtlasi Türgi ja Euroopa Liidu vahelise koostöö vajadust. [31] "Diktaatori" märkusele vastas Ankara Itaalia suursaadiku väljakutsumisega Türgis. Il Fatto Quotidiano andmetel peatas Türgi helikopterite ostmise Itaalia firmalt Leonardo. [33] Erdoğan mõistis Draghi "diktaatori" märkuse hukka, väites, et Erdoğan valitakse ametisse, samas kui Draghi nimetatakse enda kohale, [34] [35] Draghi ütles, et ei muuda oma avaldust. [36]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Turkey blames EU in 'sofagate' diplomatic spat". BBC News (Briti inglise). 8. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Stevis-Gridneff, Matina; Gall, Carlotta (7. aprill 2021). "Two Presidents Visited Turkey. Only the Man Was Offered a Chair". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 Kolb, Matthias (7. aprill 2021). "Sofagate: Erdogan düpiert von der Leyen". Süddeutsche.de (saksa). Süddeutsche Zeitung. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "EU-Parlament will "SofaGate"-Vorfall bei Erdoğan-Besuch aufklären". Die Zeit. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2021. Vaadatud 22. märtsil 2022.
  5. ↑ Boffeys, Daniel (26. aprill 2021). "'Sofagate' snub would not have happened to a man – Von der Leyen". The Guardian (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  6. ↑ de Gruyter, Caroline (5. mai 2021). "[Column] 'Sofagate' was more about power than sexism". EUobserver (inglise). Vaadatud 22. märtsil 2022.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Birnbaum, Michael. "'Would this have happened if I had worn a suit and a tie?': E.U. president Ursula von der Leyen denounces sexism in 'sofagate' incident". Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 13. aprillil 2022.
  8. ↑ "Von der Leyen on Sofagate: 'It happened because I am a woman'". POLITICO (Ameerika inglise). 26. aprill 2021. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Eder, Florian (9. aprill 2021). "Sofagate or Aidegate? Von der Leyen was nearly downgraded to Michel's staff". POLITICO. Vaadatud 27. augustil 2022.
  10. ↑ "Sofagate: EU chief Ursula von der Leyen blames sexism for Turkey chair snub". BBC News (Briti inglise). 26. aprill 2021. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  11. ↑ "Endlich steht die erste Frau an der Spitze der EU-Kommission". Die Zeit. 17. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  12. ↑ "'Sofagate': Turkey seeks to shift blame for seating scandal that left EU chief standing". France 24 (inglise). 7. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 O'Kaine, Caitlin (13. aprill 2021). ""Sofagate": Thousands sign petition for head of European Council to resign after he took chair from female colleague in viral video". CBS (Ameerika inglise). Vaadatud 21. juulil 2022.
  14. ↑ "Heiko Maas: Türkei setzt mit Austritt aus Istanbul-Konvention "falsches Zeichen"". www.spiegel.de (saksa). Der Spiegel. 22. märts 2021. Vaadatud 22. märtsil 2022.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Hutchinson, Lorna (7. aprill 2021). "Von der Leyen relegated to sofa in Turkey meeting as MEPs decry diplomatic snub". The Parliament Magazine (inglise). Vaadatud 15. mail 2022.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 ""SofaGate"-Affäre: Von der Leyen sollte zunächst nicht mit aufs Foto". Frankfurter Allgemeine Zeitung (saksa). 7. aprill 2021. ISSN 0174-4909. Vaadatud 22. märtsil 2021.
  17. ↑ {{citation}}: tühi viide (juhend)
  18. ↑ 18,0 18,1 Mussler, Werner (9. aprill 2021). "Eklat um Ursula von der Leyen: Charles Michels Sicht aufs "Sofagate"". Frankfurter Allgemeine Zeitung (saksa). ISSN 0174-4909. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  19. ↑ "Statement by Charles Michel on Facebook". Facebook (inglise). 7. aprill 2021. Vaadatud 12. aprillil 2021.
  20. ↑ 20,0 20,1 "Von der Leyen zieht Konsequenz aus "Sofagate"". n-tv (saksa). 13. aprill 2021. Vaadatud 25. aprillil 2021.
  21. ↑ "EU's Michel says he's sleeping badly after sofa gaffe in Turkey". Reuters. 10. aprill 2021. Vaadatud 24. märtsil 2023.
  22. ↑ "EU's Michel 'hasn't slept well' since chair gaffe in Turkey". Euronews. 10. aprill 2021. Vaadatud 24. märtsil 2023.
  23. ↑ "Sofa, so bad: Turkish seating snafu hits von der Leyen, Michel". Politico (Ameerika inglise). 7. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  24. ↑ "Italiens Regierungschef Draghi beschimpft Erdogan als Diktator". Deutsche Welle (saksa). 9. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  25. ↑ D'Argenio, Alberto. "Michel cerca von der Leyen, ma lei non risponde: il "sofa-gate" scuote i vertici dell'Europa". www.msn.com. La Repubblica. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  26. ↑ Sipos, Aurélie (9. aprill 2021). "«Sofagate» : cinq minutes pour comprendre cet incident diplomatique européen". Le Parisien (prantsuse). Vaadatud 3. novembril 2021.
  27. ↑ "EU-Turkey Meeting Turns Awkward as Von der Leyen Left Without Chair". Voice of America (inglise). 7. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  28. ↑ In 't Veld, Sophie (9. aprill 2021). "What Sofagate says about Ursula von der Leyen". Politico (Ameerika inglise). Vaadatud 3. novembril 2021.
  29. ↑ "After sofagate, EP's Turkey rapporteur draws attention to seats that HDP 'lost'". Gazete Duvar. 4. september 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  30. ↑ "2021-04-08 - Sofagate: Letter to the President of the European Council". www.millennia2025-foundation.org. Vaadatud 21. juulil 2022.
  31. ↑ 31,0 31,1 Miles, Jones; Yackley, Ayla Jean (9. aprill 2021). "Draghi angers Turkey by calling Erdogan 'a dictator'". Financial Times. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  32. ↑ 32,0 32,1 "EU-Parlament will "SofaGate"-Vorfall bei Erdoğan-Besuch aufklären". www.zeit.de. Die Zeit. 8. aprill 2021. Vaadatud 10. aprillil 2021.
  33. ↑ "La vendetta del "dittatore": bloccati elicotteri per 70 mln". Il Fatto Quotidiano (itaalia). Vaadatud 16. aprillil 2021.
  34. ↑ "Turkey's Erdogan blasted Draghi for calling him a 'dictator'". ABC News (inglise). 14. aprill 2021. Vaadatud 16. aprillil 2021.
  35. ↑ "Turkey's Erdogan slams Italy's Draghi over 'dictator' comment". Swissinfo (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2021. Vaadatud 16. aprillil 2021.
  36. ↑ "Italian PM refuses to issue correction on 'dictator' comment for Erdoğan". Ahval (inglise). Vaadatud 16. aprillil 2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sofagate&oldid=6708426"