Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. See asutati 1886. aastal Belgradis Serbia Kuningliku Akadeemiana (Српска краљевска академија / Srpska kraljevska akademija)^[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia eelkäijateks olid Serbia Õpetatud Selts ja Serbia keele- ja kirjanduse selts (Друштво српске словесности). Viimane asutati 1842. aastal ja tegutses kuni 27. jaanuarini 1864^[1], kui Serbia vürst Mihailo Obrenovići ukaasiga seltsi tegevus lõpetati. Sama aasta juulis asutati Serbia Õpetatud Selts, kuhu liitusid ka Serbia keele- ja kirjanduse seltsi endised liikmed. Konflikti tõttu Serbia haridusministriga, Õpetatud seltsi tegevus 13. mail 1886 peatati. 25. juulil 1887 lubati küll seltsil tegevust jätkata, kuid vahepeal, 1. novembril 1886, kuulutati parlamendi otsusega asutatuks Serbia Kuninglik Akadeemia. Esimesed 16 akadeemia liiget nimetas 5. aprillil 1887 kuningas Milan I Obrenović. Akadeemia esimeseks presidendiks valiti botaanik Josif Pančić (1887–1888)^[1]. 1992. aastal, kui Õpetatud selts oma tegevuse lõpetas, läks seltsi vara akadeemia valdusse ja seltsi liikmed said Kuningliku akadeemia liikmeteks^[1]. 1947. aastast kannab akadeemia nime Serbia Teaduste Akadeemia ja 1960. aastast praegust nime.

Akadeemia liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige Josif Pančić, botaanik, kutsutud Serbia botaanika "isaks"

Seisuga mai 2017 kuulub akadeemia liikmeskonda 105 tegevliiget, 37 korrespondentliiget ja 113 välisliiget.^[2] Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 8 osakonda:

Tegevliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

1887 – Josif Pančić, botaanik, akadeemia esimene president
1887 – Stojan Novaković, ajaloolane ja diplomaat, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia välisliige
1894 – Nikola Tesla, elektriinsener, füüsik ja leiutaja
1896 – Jovan Cvijić, geograaf ja etnoloog, Sorbonne'i audoktor
1897 – Mihailo Petrović, matemaatik ja leiutaja
1902 – Bogdan Gavrilović, matemaatik, füüsik ja filosoof, akadeemia president 1931–1937
1906 – Branislav Petronijević, filosoof, matemaatik ja paleontoloog
1912 – Mihajlo Pupin, füüsik ja keemik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige
1920 – Milutin Milanković, geofüüsik, ehitusinsener, klimatoloog, Milankovići hüpoteesi esitaja
1926 – Ivo Andrić, kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat
1974 – Ljubisav Rakić, arstiteadlane
1988 – Danilo Kiš, kirjanik ja tõlkija
1994 – Vlado Strugar, ajaloolane
1998 – Stevo Todorčević, matemaatik, Kanada Kuningliku Seltsi liige

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

1959 – Ivan Vinogradov, Nõukogude Liidu matemaatik
1972 – René Cassin, prantsuse jurist, nobelist
1976 – Blaže Koneski, makedoonia lingvist ja kirjanik
1985 – C. N. R. Rao, India keemik
1988 – Sergei Novikov, vene matemaatik
1988 – Boris Podrecca, sloveeni päritolu Itaalia arhitekt
1988 – Jürgen Habermas, saksa sotsioloog ja filosoof
1991 – Konstantin Frolov, vene masinaehitusteadlane (suri 2007)
1991 – Halil İnalcık, türgi ajaloolane (suri 2016)
1994 – Jevgeni Tšazov, vene arstiteadlane
1994 – Vukan Vuchic, USA transpordiplaneerimise ekspert ja urbanist
1997 – Juri Oganesjan, Venemaa tuumafüüsik
2000 – Felix Unger, austria arstiteadlane
2000 – Svetlana Tolstaja, vene lingvist
2003 – Cvetan Grozdanov, makedoonia kunstiajaloolane
2003 – Francisco J. Ayala, USA bioloog ja filosoof
2003 – Julius Wess, Austria füüsik, supersümmeetria teooria edendaja (Wessi-Zumino-Witteni mudel)
2003 – Stanley B. Prusiner, USA neuroloog ja biokeemik, nobelist
2003 – Noam Chomsky, USA lingvist
2006 – André Berger, Belgia klimatoloog
2006 – Anton Zeilinger, austria kvantfüüsik
2006 – Paul Greengard, USA neuroteadlane
2006 – Igor Šafarevitš, Venemaa matemaatik
2009 – Torsten Wiesel, Rootsi neurofüsioloog, nobelist
2009 – Engelina Smirnova, vene kunstiajaloolane
2009 – Arvo Pärt, helilooja
2012 – Peter Handke, austria kirjanik
2012 – Valeri Kozlov, vene matemaatik ja mehaanikateadlane
2012 – Mihhail Ugrjumov, vene neurofüsioloog
2012 – Anatoli Turilov, vene ajaloolane ja slavist
2012 – Ivan Štraus, Bosnia arhitekt
2021 – Nikita Mihhalkov, vene filmirežissöör