Danilo Kiš

Danilo Kiš
Sünniaeg	22. veebruar 1935
Surmaaeg	15. oktoober 1989 (54-aastaselt)
Matmispaik	Auväärsete kodanike allee
Autasud	NIN-i auhind
Koduleht	http://www.kis.org.rs/
Autogramm

Danilo Kiš (kirillitsas Данило Киш; 22. veebruar 1935 Subotica – 15. oktoober 1989 Pariis) oli Jugoslaavia kirjanik ja tõlkija.

Ta sündis 1935. aastal Suboticas Põhja-Bačka ringkonnas Vojvodinas segaperekonnas. Tema ema oli pärit Tšernogooriast ja isa oli ungari juut. 1939. aastal ristiti ta Novi Sadis Serbia Õigeusu Kiriku kommete järgi. Tema isa arreteeriti 1944. aastal ja ta saadeti Oświęcimi koonduslaagrisse. 1947. aastal asus ta koos ema ja õega Cetinjesse Montenegrosse, kus elas tema onu. Cetinjes lõpetas ta ka 1954. aastal gümnaasiumi. Seejärel asus ta õppima Belgradi Ülikooli filosoofiateaduskonda kirjandusteadust, ülikooli lõpetas ta 1958. aastal.

Ta debüteeris kirjanduses 1962. aastal lühiromaanidega "Pööning" (Mansarda) ja "Psalm 44".

1973. aastal asus ta elama Prantsusmaale, kus ta asus Bordeaux' I Ülikoolis õpetama serbohorvaadi keelt. Aastatel 1979–1985 õpetas ta serbohorvaadi keelt ja jugoslaavia kirjandust Lille'i I ülikoolis. Toona viibis ta ka tihti Jugoslaavias, põhiliselt Belgradis ja Montenegros.

Ta on tõlkinud serbohorvaadi keelde vene poeete (Ossip Mandelštam, Sergei Jessenin, Marina Tsvetajeva), ungari poeete (Sándor Petőfi, Endre Ady), aga ka prantsuse autoreid (Lautréamont, Charles Baudelaire, Raymond Queneau, Jacques Prévert).

Danilo Kiš suri 1989. aastal Pariisis kopsuvähki ja ta maeti (vastavalt tema soovile) Belgradis õigeusu kommetele vastavalt.

Tunnustus

• 1988 Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige

Isiklikku

Ta oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Mirjana Miočinvić, abielu lahutati 1981. aastal. Seejärel abiellus ta Pascale Delpechiga, kes tõlkis tema raamatuid prantsuse keelde.