Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
Srpska akademija nauke i umetnosti 01 (8116577383).jpg
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. Ta asutati 1886. aastal Belgradis Serbia Kuningliku Akadeemiana (Српска краљевска академија / Srpska kraljevska akademija)[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia eelkäijateks olid Serbia Õpetatud Selts ja Serbia keele- ja kirjanduse selts (Друштво српске словесности). Viimane asutati 1842. aastal ja tegutses kuni 27. jaanuarini 1864[1], kui Serbia vürst Mihailo Obrenovići ukaasiga seltsi tegevus lõpetati. Sama aasta juulis asutati Serbia Õpetatud Selts, kuhu liitusid ka Serbia keele- ja kirjanduse seltsi endised liikmed. Konflikti tõttu Serbia haridusministriga, Õpetatud seltsi tegevus 13. mail 1886 peatati. 25. juulil 1887 lubati küll seltsil tegevust jätkata, kuid vahepeal, 1. novembril 1886, kuulutati parlamendi otsusega asutatuks Serbia Kuninglik Akadeemia. Esimesed 16 akadeemia liiget nimetas 5. aprillil 1887 kuningas Milan I Obrenović. Akadeemia esimeseks presidendiks valiti botaanik Josif Pančić (1887–1888)[1]. 1992. aastal, kui Õpetatud selts oma tegevuse lõpetas, läks seltsi vara akadeemia valdusse ja seltsi liikmed said Kuningliku akadeemia liikmeteks[1]. 1947. aastast kannab akadeemia nime Serbia Teaduste Akadeemia ja 1960. aastast praegust nime.

Akadeemia liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige Josif Pančić, botaanik, kutsutud Serbia botaanika "isaks"
Akadeemia liige Stevo Todorčević, Kanada-Prantsuse-Serbia matemaatik
Akadeemia välisliige Noam Chomsky, USA lingvist
Akadeemia välisliige Torsten Wiesel, Rootsi neurofüsioloog, Nobeli füsioloogiaauhinna laureaat
Akadeemia välisliige Arvo Pärt, eesti helilooja

Seisuga mai 2017 kuulub akadeemia liikmeskonda 105 tegevliiget, 37 korrespondentliiget ja 113 välisliiget.[2] Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 8 osakonda:

Tegevliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Auliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 History. sanu.ac.rs
  2. SASA members. sanu.ac.rs
  3. Јосип Тито БРОЗ. sanu.ac.rs

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]