Milankovići hüpotees

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Milankovići tsüklid. Lisainfot artikli arutelust

Milankovići hüpotees ehk Milankovići astronoomiline hüpotees on kliimamuutusi käsitlev hüpotees, mille esitas XX sajandi algul serbia geofüüsik ja matemaatik Milutin Milanković. Algul ei pälvinud tema avastus tähelepanu, kuid kliimateaduse arenguga 20. sajandi lõpus kerkis see päevakorda.

Milankovići hüpoteesi kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest.

Maa orbiidi elliptilisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa orbiidi elliptilisus ehk ekstsentrilisus on lühidalt öelduna Maa orbiidi kuju. See on püsivalt muutuv suurus, ehkki muutused on võrreldes inimese elueaga väga aeglased.

Ekstsentrilisus muutub umbes 100 000 aastase perioodiga, ulatudes täiesti ümarast orbiidist kuni elliptilisuseni 0,05.

Maa pretsessioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa pretsessioon on Maa telje sihi muutus. Praegu on Maa põhjapoolus suunatud enam-vähem Põhjanaela suunas, kuid see suund muutub aeglaselt. Selle tsükli pikkus on 23 000 aastat. Maa on nagu hiiglaslik vurr, mille telg ei taha paigal püsida.

Maa telje kaldenurga muutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa telje kaldenurk on praegu umbes 23,5° nurga all ekliptika ehk Maa orbiidi tasandi normaali suhtes. Ka see on muutuv suurus perioodiga 41 000 aastat. Telje kaldenurk varieerub vahemikus 21,5...24,5°.

Nende perioodiliste muutuste kombineerimisel saame graafiku, mis Milankovići arvates peaks olema tugevas korrelatsioonis jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumisrütmiga.

Hüpotees on siiani jäänud hüpoteesiks, sest seda ei ole suudetud ei ümber lükata ega ka veenvalt tõestada. Vaidlus ei käi mitte selle üle, kas ülalmainitud perioodilised astronoomilised muutused toimuvad, vaid selle üle, kuivõrd need muutused mõjutavad kliimat.