Nikita Mihhalkov

Allikas: Vikipeedia
Nikita Mihhalkov

Nikita Sergejevitš Mihhalkov (Никита Сeргеевич Михалков; sündinud 21. oktoobril 1945 Moskvas) on vene filmilavastaja, -näitleja, -stsenarist, -produtsent ja ühiskonnategelane.

Lavastatud filme[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Originaalpealkiri Eestikeelne pealkiri Märkused
1967 "Девочка и вещи" kursusetöö
1968 "А я уезжаю домой" kursusetöö
1970 "Спокойный день в конце войны" diplomitöö
1974 "Свой среди чужих, чужой среди своих" "Võõrastele oma, omadele võõras"
1976 "Раба любви"
1977 "Неоконченная пьеса для механического пианино" "Lõpetamata pala pianoolale"
1978 "Сибириада — Алексей Устюжанин"
1979 "Пять вечеров" "Viis õhtut"
1979 "Несколько дней из жизни И. И. Обломова" "Päevi Oblomovi elust"
1981 "Родня" "Suguselts"
1983 "Без свидетелей"
1987 "Очи чёрные" "Mustad silmad"
1990 "Автостоп"
1991 "Урга — территория любви" "Urga"
1993 "Анна: от 6 до 18" dokumentaalvideo
1994 "Утомлённые солнцем" "Päikesest rammestunud"
1999 "Сибирский цирюльник" "Siberi habemeajaja"
2003 "Русские без России" dokumentaalvideo
2007 "12" "12"
2007 "55" dokumentaalvideo
2010 "Утомлённые солнцем 2: Предстояние"
2011 "Утомлённые солнцем 2: Цитадель"
2013 "Чужая земля"
2013 "Легенда № 17" produtsent
2014 "Солнечный удар"

Perekond ja suguvõsa[muuda | muuda lähteteksti]

Nikita Mihhalkovi isa Sergei Mihhalkov oli lastekirjanik, Nõukogude Liidu ja Venemaa hümni sõnade autor. Ta põlvnes aadlisoost. Ema Natalja Kontšalovskaja oli maalikunstniku Pjotr Kontšalovski tütar ja Vassili Surikovi lapselaps.

Nikita Mihhalkovi vend Andrei Kontšalovski on samuti tuntud filmirežissöör.

Nikita Mihhalkov on abielus teist korda. Esimesest abielust näitlejanna Anastassija Vertinskajaga on tal poeg Semjon. Abielust Tatjana Mihhalkovaga on tal kolm last. Tütar Anna on filminäitleja ja -produtsent, poeg Artjom on filminäitleja, -režissöör ja telesaatejuht, noorim tütar Nadežda on filminäitleja ja -produtsent.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]