Savitellis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias

Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis. Ahjus põletatakse[1] seda temperatuuril kuni 1000 °C. Savitellist kasutatakse ehitusel. Savitellisest kasutatakse ahjude ehitamisel, sillutiste ladumisel. Savitellis on vastupidav ja taaskasutatav. Savitellist peab vähe hooldama.[2] Eestis tellise tootmine algas keskajal ning neid valmistati sarnaste meetodite alusel kuni 19. sajandi alguseni, mil mindi üle industrialiseeritud tootmisviisile ja tootmine koondus üksikutesse tehastesse.Eestis puudub kirandus, mis tehnoloogiat kasutati. Enamus näited põhinevad näited Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Tellise survetugevus on 7.85-17-7 MPa (80–150 kg/cm2)

Savitellis[3] on üks vanimatest ehitusmaterjalidest ja on kasutatud tsivilisatsioonide algus aegadest saati. See on kõige tavalisem ehitusmaterjal leitud üle kogu maailma.

Seda on lihtne toota ja see on vastupidav, kestev. Ehititest leiab näited ülekogu maailma, kuidas sajandeid on ehitised vastupidanud sõdadele ja raskele kliimale.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu kõik tellise tootmiseks vajalikud tööd, tehti ka telliste vormimine käsitsi. Plonnid valmistati savi, liiva ja vee ühtlasest segust. Materjalide segamiseks kasutati algul labidaid, hiljem inim- või loomajõul töötavat tellisveskit ehk –sõklat. Tegu oli suure toobriga, mille keskel asus pöörlev puupiikidega palk. Materjal kühveldati ülevalt sisse, segati ning ühtlane mass valgus toobri põhjas oleva ava kaudu välja. Mida ühtlasemat savimassi vormimisel kasutati, seda parem ning tugevam sai tellis. Plonne vormiti kahel viisil: savi löödi laual olevasse vormi või sõtkuti jalgadega spetsiaalsel tööpingil paiknevasse vormi. Vormi asetatud savi pind tõmmati puust pulgaga siledaks. Vorm oli neljakandiline ilma põhjata kast, mille külgedel olid kas käepidemed või nukid. Plonnide vormimise hooaeg kestis umbes maist augusti lõpuni. Plonnid jäeti kuuridesse kuivama. Üks vormija valmistas hooaja jooksul umbes 10 000 tellist, seega 100-120 tellist päevas.[4]

Savi[muuda | muuda lähteteksti]

Savikaevandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on savi kaevandatud paikades, kus ehituskive napib ning kus savi asub maapinna lähedal. Eesti puhul on tellisehitisi enim Lõuna-Eestis, kuna Põhja-Eestis domineerib ehitusmaterjalina paekivi. Savi kaevandati labidatega ning veeti seejärel paika, kus toimus telliste edasine töötlemine. Savi omadused mõjutavad telliste kvaliteeti. Telliste tootmiseks kasutatakse Eestis kambriumi ajastus pärinevat sinisavi, mis on ühtlasi ka Eesti alal levinuim saviliik. Savi on kõige peeneteralisem purdsete, mis koosneb savimineraalidest: kaoliin, illiit, vermukiliit, lisaks neile veel aleuriit ning liivaterad.[4]

Savitellise omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Niiskuse liikumine[muuda | muuda lähteteksti]

Savitellised niiskuse imamisel laienevad ja kuivamisel tõmbuvad kokku. Savitellis läbib pikaajalise protsessi, kus imeb atmosfäärist niiskust ja see tõttu paisub see vältimatult. Pöördumatu laienemise kiirus on alguses kõrge, kuid väheneb vanusega. Mida kauemaks jäätakse savitellis seisma, seda väiksem paisumine või kokkutõmbemine on.

  1. Dale Marshall (22.03.2022). "What is Clay Brick?". About MEchanics. Vaadatud 31.03.2022.
  2. Modular clar products (-). "Benefits of using Clay Bricks". Modular clar products. Vaadatud 31.03.2022. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  3. Francisco M. Fernandes (2019). "Clay brick". Clay bricks. Vaadatud 31.03.2022.
  4. 4,0 4,1 Anna Liisa Sikk (2012). "Keskaegsete tellisehitiste restuareerimine Eestis" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 31.03.2022.