Aastaajad
Jump to navigation
Jump to search
|
See artikkel räägib aasta osadest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aastaajad (täpsustus). |
Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal.
- Astronoomiliste aastaaegade (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) eraldajateks on pööripäevad ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi vahetuvad aastaajad tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi.
- Klimaatilisi aastaaegu arvestatakse õhutemperatuuri muutuste järgi. Näiteks klimaatiline kevad algab, kui keskmine päeva õhutemperatuur jääb püsima vahemikku 5–13 kraadi. Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega: nelja põhiaastaaega (kevad, suvi, sügis ja talv) ning nelja üleminekuaastaaega (kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv).[1]
- Fenoloogilisi aastaaegu eristatakse ilmastiku ja taimede iseärasuste järgi, kasutades kokkuleppelisi piire fenoloogiliste sündmuste ehk fenofaaside alusel. Näiteks fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Fenoloogiliste aastaaegade nimetused on põhiliselt samad mis klimaatilistel aastaaegadel, lisaks põhiaastaaegadele on hilissügis, eeltalv, kevadtalv ehk eelkevad, varakevad, südasuvi.[2][3]
- Meteoroloogilised ehk kalendrilised[4] aastaajad on neli põhiaastaaega, mis Eestis tähistavad kokkuleppelisi aastaaegade piire täiskuude kaupa.[5] Näiteks meteoroloogiline talv on detsembrist veebruarini, kevad märtsist maini[6][7], suvi juunist augustini[8], sügis septembrist novembrini[9]. Sellise arvestusega on lihtsam teha aastaaegadest ülevaateid ja kokkuvõtteid. Meteoroloogilisi aastaaegu aetakse kirjanduses sageli segi klimaatiliste aastaaegadega.
Aastaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood.
Metsatee Põhja-Kõrvemaal talvel
Sama tee kevadel
Sama tee suvel
Sama tee sügisel
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kalju Kask. "Aedniku kaheksa aastaaega". Aiatark, 2000. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Jüri Kamenik. "Kevade märgid". Maaelu, 16.03.2017. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Rein Ahas. "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia, 2002. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Ain Kallis. "Klimatoloog Ain Kallis: sügiskuud on sageli suvised. Millal saabub vananaistesuvi?". Maaleht, 22.09.2018. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Jüri Kamenik. "Veel väärinfot". Ilm ja inimesed (blogi), 23.12.2011. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Sirje Aher, Georg Aher. "Kevad Eesti taime- ja loomariigisloomariigis". 05.2012. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ "Kevad". Riigi Ilmateenistus, 19.02.2019. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ Ain Kallis. "Milline on Eestimaa kõige kõigem suvi?". Ilmajaam.ee, 06.06.2009. Vaadatud 01.03.2019.
- ↑ "Sügis". Riigi Ilmateenistus, 12.10.2018. Vaadatud 01.03.2019.
