Illiit
| Illiit | |
|---|---|
| Omadused | |
| Keemiline valem | KyAl4(Si8-y,Aly)O20(OH)4 |
| Mineraaliklass | kihtsilikaadid |
| Värvus | valge |
| Tihedus | 2,6–2,9 g/cm³ |
| Kõvadus | 1–2 |
| Lõhenevus | täiuslik |
| Süngoonia | monokliinne |
| Punktigrupp | monokliinne prismaline |
| Kriips | valge |
| Läige | tuhm |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,0300–0,0350 |
| 2V | 42–68° |
| nα | 1,535–1,570 |
| nβ | 1,555–1,600 |
| nγ | 1,565–1,605 |
Illiit on savimineraal.
Keemiline valem: KyAl4(Si8-y,Aly)O20(OH)4, kus y<2, tavaliselt umbes 1,5.
Illiit, smektiit ja vermikuliit on savimineraalid, mis kristallstruktuuri poolest sarnanevad vilkudega. Neist kõige lähedasem vilkudele, eriti muskoviidile, on just illiit, sest põhiliseks kihtidevaheliseks katiooniks on kaalium. Illiiti ongi mõnikord nimetatud hüdrovilguks, sest ta sisaldab rohkem vett kui muskoviit. Vilkudest erineb illiit veel selle poolest, et esineb savimineraalile tüüpiliselt vaid kuni 2 μm suuruste kristallidena.
Puhas illiit on haruldane mineraal. Tavaliselt esineb ta segakihilise illiit-smektiidina. Illiiti tekib diageneesi ja mitmesuguste silikaatsete kivimite keemilise murenemise tulemusena. Segakihiline illiit-smektiit on levinuim savimineraal settekivimeis.