Helgi Muller

Allikas: Vikipeedia

Helgi Muller (kuni 1952. aastani Helgi Orr; 5. oktoober 1932 Viljandi6. detsember 1971 Tallinn) oli eesti luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik.

Ta oli pärit töölisperekonnast. Ta lõpetas 1951. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja astus samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli, kus õppis algul õigusteadust, siis loogikat ja psühholoogiat, hiljem rahvaluulet, lõpetas 1963. aastal kaugõppes ajakirjanduse alal.

Ta töötas Tallinnas Teatri- ja Muusikamuuseumis, hoiukassa sekretärina 19601961, ajalehe Kodumaa kaastöölisena, trikotaaživabrikus "Marat" 19621963 laohoidjana ja etikettijana. Alates 1963. aastast oli kutseline literaat.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Helgi Mulleri laulutekste on sageli viisistatud, ta oli ka Ülo Raudmäe opereti "Kiri nõudmiseni" libreto kaasautor.

Ta on tõlkinud näidendeid (Hella Wuolijoe "Ja mis nüüd, Niskamäe?"), ooperi- ning laulutekste, samuti tõlkis ta vene, karjala, läti, leedu ja moldaavia luuletajate loomingut eesti keelde.

Tema loomingut on tõlgitud gruusia, soome, ukraina, ungari, valgevene ja vene keelde.[1]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tähesärk" (1963)
  • "Laulud ratastel" (1966)
  • "Linnulina" (1970)
  • "Valik luulet" (1983)

Lasteluule[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Saialill ja leivalill" (1970)
  • "Vigurivänt" (1971)

Kuuldemängud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1967 "Nimetu"
  • 1968 "Viies ratas"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Oskar Kruus. "Muller, Helgi". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 347

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]