Rucka mõis (Umurga kihelkond)

See artikkel on Umurga kihelkonna mõisast; Āraiši kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Rucka mõis.

Asendikaart

Rucka mõis (saksa keeles Würzenberg, varem Wodis ja Rutzkenhof, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Cēsise piirkonda ja Stalbe valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rucka mõisa maad kuulusid algselt Vainiži piiskopilinnusele. Aastal 1567 andis linnuse administraator Chodkiewicz sealsed maad Johann Würtenbergile, ent aastal 1586 sai sinna elupaiga poolakas Adrian Chibitz. Johann sai oma valduse tagasi aastal 1622. Tema poeg Arwid osales rootslaste väepealikuna kolmekümneaastases sõjas, mille järel ta oma nime Wittenbergiks muutis. Aastal 1670 müüsid Wittenbergid mõisa 2000 taalri eest postiteenistuse direktorile Statius Steinile. Aastal 1723 läks mõis Raßide valdusse, kuuludes neile aastani 1772. Seejärel kuulus mõis aastani 1817 Manekenidele, misjärel suguvõsa meesliin välja suri. Seejärel kuulus mõis Stegmannidele, kuni see aastal 1825 16 000 hõberubla eest Caroline von Strohkirchile panditi.^[1]

Aastal 1835 ostis mõisa 16 000 rubla eest Sophie Vegesack. Hiljem pantis ta mõisa Alexander von Bergile. See müüs mõisa pandiõigused aastal 1852 26 000 rubla eest Gotthard Faberile. Hiljem sai Sophie mõisa tagasi ja müüs selle aastal 1858 35 000 rubla eest Alexander von Palmstrauchile, kes mõisa omakorda aastal 1867 65000 rubla eest Eugen Poortenile müüs. Tollele oli panditud ka Rozbeķi mõis ja selle omanik Ottomar Loudon andis Poortenile üle Essergaili karjamõisa ning selle ümbruskonna maad.^[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/8 adramaad, sellele allus 94 mees- ja 99 naishinge.^[3] Aastal 1641 oli Rucka suurus kaks adramaad. 1688 oli mõisa suurus 2 ja 1/8 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 1 ja 7/8, aastal 1757 aga 2 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 3 ja 1/26 adramaad.^[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 1/24, aastal 1881 aga 1 ja 18/80, lisaks 3 ja 16/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõisa: Aile.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144-145
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 222-223.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.

[1] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144-145

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 222-223.

[3] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.

[4] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144

[5] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]