Rootsi lipp

Rootsi riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 5:8 (5:2:9 horisontaalselt ja 4:2:4 vertikaalselt)

Rootsi lipp sinise taeva taustal

Rootsi lipp on Rootsi Kuningriigi riigilipp.

Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püsttriip on lipuvarda poolel.

Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Värvid on Rootsi värvidena kasutusel hiljemalt kuningas Magnus Aidaluku kuninglikust vapist (1275).

Lipp seadustati uuesti riigilipuna 22. juunil 1906.

Tõlgendus

Lipu värvid sümboliseerivad selget sinitaevast ja päikesekiiri.

Kirjeldus

Rootsi lipuseaduse (SFS 1982:269) järgi on lipu kõrguse ja pikkuse suhe 10/16. Lipuvarda poolse (sisemise) sinise välja kõrguse ja pikkuse suhe on 4/5, välisel sinisel väljal aga 4/9. Risti triipude laius on pool sinise välja kõrgusest.

Lipu värvid on täpsemalt määratletud määrusega SFS 1983:826. Värvisüsteemi NCS järgi on kollase värvi toon NCS 0580-Y10R ja sinise värvi toon NCS 4055-R95B. Pantone värvisüsteemi järgi on kollase toon PMS 116 C (läikiv paber) ja 109 U (mitteläikiv paber) ja sinise toon PMS 301 C ja U (vastavalt läikiv ja mitteläikiv paber). CMYK värvimudeli järgi on kollase toon Ec 100% kollane, 20% magenta (Ec. X200), sinise toon Ec 10% kollane, 50% magenta, 100% tsüaan (Ec. 15X0). Lähendused veebivärvides on #FFB200 ja #005B99.

Lipu kasutamine

Lipupäevad

Rootsis on lipupäevad reglementeeritud üldiste lipupäevade määrusega (SFS 1982:270).

Rootsi lipupäevad on järgmised:

• 1. jaanuar, uusaastapäev
• 28. jaanuar, kuninga nimepäev
• 12. märts, kroonprintsessi nimepäev
• ülestõusmispüha
• 30. aprill, kuninga sünnipäev
• 1. mai, maipüha
• nelipühad
• 6. juuni, Rootsi rahvuspüha ja Rootsi lipu päev
• jaanipäev (juunis, peetakse alati laupäeval)
• 14. juuli, kroonprintsessi sünnipäev
• 8. august, kuninganna nimepäev
• Riigipäeva valimiste päev
• 24. oktoober, ÜRO päev
• 6. november, Gustav Adolfi päev
• 10. detsember, Nobeli päev
• 23. detsember, kuninganna sünnipäev
• 25. detsember, jõulupüha

Lipupäevadel heisatakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine ei ole karistatav.

Euroopa päev 9. mai ei ole ametlik Rootsi lipupäev, kuid sel päeval heisatakse avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele Rootsi lipp kõrvuti Euroopa Liidu lipuga.

Lipu suurus

Lipu soovitatav laius lipumastis on neljandik masti kõrgusest. Väga kõrges mastis võib lipp olla suhteliselt väiksem. Lipu soovitatav laius hoone küljes oleval lipuvardal on üks kolmandik varda pikkusest.

Heiskamise ja langetamise aeg

Lipu heiskamise ega langetamise aja kohta ei ole Rootsis üldisi reegleid. Eraisikud, ettevõtted ja asutused võivad lippu heisata ja langetada vastavalt oma soovile, kuid pimedal ajal peaks lipp olema valgustatud. Juhinduda võib kaitseväele kehtivatest reeglitest, mille kohaselt tohib lipp lehvida päikesetõusust päikeseloojanguni. Seda järgivad ka Rootsi ametiasutused. Märtsist oktoobrini heisatakse lipp kell 8, novembrist veebruarini kell 9. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid hiljemalt kell 21. Talvel kestab aeg päikesetõusust päikeseloojanguni kogu Rootsis sageli vähem kui 12 tundi. Sel ajal tuleb järgida tegelikku valget aega. Põhja pool põhjapolaarjoont ei tõuse mõne detsembrinädala jooksul päike üldse. Üks näide toimimisest niisugustel puhkudel on Kiruna jalaväerügemendi praktika: 7. detsembrist kuni 3. jaanuarini heisatakse lipp kell 9 ja langetatakse kell 11.50. Alates 4. jaanuarist langetatakse lipp iga päev mõne minuti võrra hiljem, kuni jõutakse tavapärasesse graafikusse. Lippu soovitatakse öösel lehvida lasta ainult sõjaajal.

Kiruna vallas on ka ametlikud juhtnöörid lipu kasutamise kohta avalikel ehitistel. 1. märtsist 31. oktoobrini heisatakse lipp kell 8.00, 1. novembrist veebruari lõpuni aga kell 9.00. 7. detsembrist 3. jaanuarini langetatakse lipp kl 11.50. Muudel päevadel langetatakse lipp päikese loojumisel, kuid mitte hiljem kui kl 21.00.

Leinalipp

Leinalipp heisatakse surmapäeval või matusepäeval. Lipp heisatakse kõigepealt masti tippu, seejärel aga langetatakse lipumasti puhul umbes kahe kolmandiku masti kõrgusele, fassaadivarda puhul varda keskele.

Muud eeskirjad

Lipule ei tohi lisada tähti ega muid märke. Lippu ei tohi ilma eriloata kasutada kaubamärkidel jms. Seadus ei näe ette eeskirju sinikollase vimpli kasutamisel, kuid selle värvid peavad olema lipu värvid.

Rootsi lipu päev

 Pikemalt artiklis Rootsi lipu päev

Kroonprintsess Victoria Sundsvallis 2006 Rootsi lipu päeva tähistamas

Alates 1916. aastast on 6. juunit tähistatud kui Rootsi lipu päeva. 1983. aastal nimetati see ametlikult Rootsi rahvuspühaks ja Rootsi lipu päevaks. Alates 2005. aastast on 6. juuni ka puhkepäev.

Varem on 6. juunit nimetatud ka Gustav Vasa päevaks. See kuupäev on seotud kahe tähtsa sündmusega Rootsi ajaloos. 1523. aastal valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks ning 1809. aastal võeti vastu põhiseadus. 6. juuni tähistamise algatas 1893. aastal Skanseni rajaja Artur Hazelius.

Ajalugu

Keskaeg

Legendi järgi nägi kuningas Erik Püha 1157 Esimese Rootsi ristisõja ajal Soome jõudes kollast risti sinises taevas. Ta pidas seda Jumala märgiks ning tegi selle oma lipuks. See legend on problemaatiline esiteks sellepärast, et tolle ristisõja kohta puuduvad kaasaegsed allikad, teiseks sellepärast, et ajast enne 16. sajandi keskpaika ei ole teada sinikollase lipu kujutisi ega kirjeldusi. Samas on sinist ja kollast kaua kasutatud Rootsi värvidena, muu hulgas kuningasoo vapil, millest 1275 Magnus Aidaluku kuninglik vapp.

Ajaloolane Alf Åberg on esitanud teooria, mille kohaselt Rootsi lipp tekkis vastupanulipuna Kalmari unioonile 15. sajandi keskel. Tegemist on siis aastast 1219 kasutusel Taani lipu eeskujul kujundatud muudetud värvidega lipuga. Åbergi järgi oli asja algataja Karl Knutsson Bonde. Ta kujundas 1448 Rootsi suure vapi, mis on kombinatsioon vapist, mille 1364 endale võttis Albrecht Mecklenburgist, ning Folkungite suguvõsa (Magnus Aidaluku) kuninglikust vapist aastast 1275. Vapi nelja sinist välja eraldas kollane Mantova rist, ja see võis olla lipule eeskujuks.

Teise teooria on esitanud ajaloolane Carl-Gustav Liljenberg. Selle teooria kohaselt võttis Erik XIV aastal 1562 (sellest aastast pärineb esimene lipu ametlik kirjeldus) Riia linna sinikollase ristivapi, et inkorporeerida Riia tähtis kaubandussüsteem Rootsi süsteemi.

Kolmandate ajaloolaste väite järgi oli Rootsi lipp enne 1420. aastat valge ristiga sinine ning rist muutus kuldseks alles kuningas Gustav I Vasa valitsemisaja alguses.

Esimesed kujutised kollase ristiga sinisel põhjal Rootsi lipuna on Lõuna-Soome maakonnavapp 1550. aastatest ja üks Ojamaa vapp (1562). Kaks sinikollast lippu on praegugi Päris-Soome maakonnavapil, mis pärineb ajast, mil Johan III oli Turu hertsog (1556–1569). Johan sai vapi oma isalt Gustav I Vasalt 1557.

Rootsi rahvuslipu esimene ametlik kirjeldus leidub kuninglikus kirjas 19. aprillist 1562, kus öeldakse, et sellel peab olema "kollane ristikujuliselt jaotatuna sinisele" (gult udi korssvijs fördeelt påå blott). Paistab, et seda lippu kasutati peamiselt "kuningalipuna", "kroonilipuna" või "välimärgina merel", st sõjalipuna, ning algul olid tal kaks "keelt" ehk "tippu".

Johan III avaldas 1569 soovi, et suure vapi risti kasutataks kõikidel Rootsi riigi lippudel.

Suurriigiaeg

Meresõidu arenguga kasvas vajadus laevade päritolutunnuse järele. Kaubalaevad hakkasid kandma kaubalippu. Alguses oli kaubalipuks kahe keelega lipp. Esimesed usaldusväärsed teated selle kasutamisest laevadel pärinevad kuningas Gustav II Adolfi valitsemisajast 1620. aastatel.

17. sajandil omandas sõjalipp oma praeguse (kolme keelega) kuju. 17. sajandi esimestest kümnenditest pärinevatel maalidel on sõjalaevadel kujutatud nii kolme keelega kui ka täisnurkseid lippe.

Kuninglik dekreet (plakat) 6. novembrist 1663 keelas eraisikutel kolme keelega kroonilipu kasutamise (seda võis kasutada ainult riigi- ja sõjalipuna), kuid nad võisid kasutada oma laeval mõne Rootsi linna või selle alla kuuluva provintsi värve, aga võisid ka kasutada kollase ristiga lippu, kuid ainult neljakandilist. Sarnase sisuga dekreete avaldati regulaarselt, mistõttu võib arvata, et seda keeldu sageli rikuti (kaubalaevad püüdsid jätta muljet, et laev on relvastatud). Praktikas hakati kasutama riigilipu värvides ilma keelteta lippu.

18. sajand

Aastal 1730 avaldatud Rajalini raamatus "Nödig underrättelse om skiepsbyggeriet" on kirjas (brev), et "kaubalipul on sama proportsioon mis kuningalipul, kuid tal pole tippe, vaid ta on ühtlaselt lõigatud."

Aastal 1756 keelati vimplite kasutamine eralaevadel.

Kuningliku kirjaga 18. augustist 1761 sai väikestest laevadest ja aerupaatidest koosnev armee laevastik Skärgårdsflottan helesinise kolme tipuga lipu, kuid selle laevastiku ülem võis kasutada ka purjesõjalaevastiku sinikollast lippu, kui ta seda kohaseks pidas. See helesinine lipp kadus 1813 käibelt.

Rootsi ja Norra uniooni sõjalipp 1815–1844

Rootsi ja Norra unioon

7. märtsil 1815 määrati kindlaks Rootsi ja Norra ühine sõjalipp, mis erines seni kasutatud Rootsi sõjalipust ainult selle poolest, et ülemisse vardapoolsesse nurka paigutati punasele põhjale valge diagonaalrist. Selle lipu kavandas Norra peaminister, uniooni pooldaja Peder Anker. Valge diagonaalrist punasel põhjal sümboliseeris Norrat.

Kaubalipuna kasutati uniooniaja alguses Norras Taani lippu Norra vapiga ülemises vardapoolses nurgas. Teisel pool Fisterra neeme tuli kasutada Rootsi kaubalippu. Aastal 1818 võeti kasutusele Rootsi ja Norra ühine kaubalipp, milleks oli Rootsi sõjalipp ilma keelteta kujul. Rootsi laevadel ei olnud selle lipu kasutamine kohustuslik, küll aga Norra laevadel kaugetes vetes.

Kuninglikus teadaandes (kungörelse) 17. juulist 1821 on öeldud, et "kuna ühendatud Rootsi ja Norra lipp (samasugune nagu sõjalipp, kuid sirgelt lõigatud) on kõigi mereriikide poolt tuntud ja tunnustatud", siis võivad ainult need Rootsi ja Norra kaubalaevad, mis kannavad seda lippu, teisel pool Fisterra neeme arvestada Rootsi sõjalaevade kaitsega ja ühendatud riikide konsulite abiga. Laevad võisid kanda ka kummagi riigi lippu (Norra lipp pidi varsti kindlaks määratama; praegune Norra lipp võetigi kasutusele 1821).

Rootsi kaubalipp unioonimärgiga (1844–1905)

Rootsi sõjalaev HMS Wasa uniooni sõjaplaguga Karlskronas kevadel 1903

Skandinavism: Põhjamaade lipud 19. sajandi keskel

See olukord kestis kuni 1844. aastani, mil kumbki maa sai 20. juunil kuningliku dekreediga (brev) eraldi sõjalipu ja kaubalipu, mille seesmises ülemises nurgas oli unioonimärk, mis moodustus kummagi riigi lipu kokkupanekul. (Unioonimärk eemaldati Norra lipult 1899 ja Rootsi lipult 1905, pärast uniooni lagunemist.) Sõjalipp oli kolme keelega. Unioonimärki kasutati ka sõjalaevade plaguna ning ühiste diplomaatiliste välisesinduste lipuna. Kaubalaevad pidid kasutama oma Rootsi või Norra lippu (unioonimärgiga nurgas). Samuti võeti kasutusele kummagi riigi kuninglik lipp. Meil oli unioonimärgiga sõjalipule lisatud Rootsi ja Norra uniooni vapp risti keskel.

Norralased, kes olid uniooni algusest saadik nõudnud eraldi sõjalippu, võtsid uued unioonilipud hästi vastu. Rootsis aga oli eriti uus unioonimärk väga ebapopulaarne. Seda hakati põlglikult nimetama heeringasalatiks (rootsi keeles sillsallaten, norra keeles sildesalaten, sest see sarnanes roaga, milles soolaheeringat ümbritseb ringikujuliselt peedi- ja õunagarneering. Arvatakse, et seda nimetust kasutas esimesena C. O. Brakel Rüütlitekojas (Riddarhus) peetud kõnes 1868.

Aeg-ajalt avaldatud korralduste järgi tuli sõjalippu kasutada ka teatud laevadel ja hoonetel (lootsid, toll, post), ainult et kollase risti keskel pidi olema valge väli, kuhu kuldse või pronksivärvilisena pidi olema paigutatud: lootside puhul (1881. aastast) ankur ja täht selle kohal, tolli puhul (1844. aastast T-täht kuningakrooniga ja posti puhul (1844. aastast) postisarv kuningakrooniga. Eraisikute laevadele, millega lepingu järgi postiteenistuse arvel veeti posti, nägi kuninglik kiri (brev) 1. augustist 1838 ette kahe keelega Rootsi lipu (nn lõhestatud lipu, ilma kollase keeleta).

Kaubalaevaseltside privileegid

31. oktoobril 1786 sai Rootsi Ida-India Kompanii kanda kolme keelega sõjalippu India vetes, kui ühtki sõjalaeva kohal pole.

27. veebruaril 1832 anti Rootsis esmakordselt eraalustele luba kanda kolme keelega lippu: Rootsi Purjeselts (Rootsi jahtklubi) sai loa kanda sõjalippu valge ruuduga kollase risti sees ning kullatud O-tähte vürstikrooniga valge ruudu sees (1878 asendati see kuningakrooniga).

7. juunil 1893 sai ka Göteborgi Purjeselts (Göteborgi jahtklubi) loa kanda Rootsi sõjalippu valge ruuduga kollase risti sees ning kullatud tähti G, S ja S kullatud viieharulise tähega nende kohal valge ruudu sees.

Kõik need privileegid tühistati 1906. aasta lipuseadusega.

Rootsi ja Norra lipud 1899 pärast unioonimärgi eemaldamist Norra kaubalipult. Ühendatud kuningriikide välisministeeriumi avaldatud tahvel, millel antakse äsjasest muudatusest teada

Uniooni lagunemine

19. sajandi lõpus kasvas Norras rahulolematus uniooniga. Muu hulgas hakati nõudma, et uuesti võetaks kasutusele 1921. aasta "puhas", ilma unioonimärgita lipp. Uniooni vastased hakkasid "puhast lippu" kasutama mitu aastat enne selle ametlikku tunnustamist. 1890. aastatel hääletas mitu järjestikust Stortingi koosseisu unioonimärgi kaotamise poolt tsiviillipul, kuid kuningas Oskar II pani sellele otsusele edasilükkava veto. Kui aga lipuseadus 1898 kolmandat korda vastu võeti, pidi kuningas selle kinnitama. 11. oktoobril 1899 eemaldati unioonimärk Norra kaubalipult ja tsiviilriigilipult. See oli nn lipuküsimuse (flaggfrågan) lahendus. Et Norra sõjalipp pidi 1814. aasta põhiseaduse kohaselt olema unioonilipp, jäi unioonilipp sõjalaevadele kuni uniooni lagunemiseni. Puhtad sõjalipud heisati kindlustele ja sõjalaevadele 9. juunil 1905.

Rootsis kadus unioonilipp alles pärast uniooni lagunemist, kui kuninglik määrus (förordning) 27. oktoobrist 1905 nägi ette, et alates sama aasta 1. novembrist tuleb nii kauba- kui ka sõjalipul kasutada unioonimärgi asemel sinist välja. Tollel päeval kell 9 hommikul heisati uus lipp suurtükisaluudi saatel kindlustele ja kastellidele. Samal ajal heisati see paljudele eralaevadele ja -hoonetele, eriti Stockholmis, kus samal ajal helisesid kirikukellad ja kõlasid Stockholms strömi aurikute ning vabrikute sireenid.

Teine riigilipp (1897)

7. mail 1897 avaldati uued sätted Rootsi lipu kasutamise kohta riigi laevadel ja hoonetel, millega muu hulgas määrati kindlaks, et sõjalipu kõrval peab olema teine, ilma kollase keeleta riigilipp, mis pidi heisatama sellistel riigi laevadel ja hoonetel, mis ei pidanud kandma sõjalippu.

1906. aasta lipuseadus

Need sätted tühistati riigilipu seadusega (Lag angående rikets flagga), mis pärast kuulamist Riigipäeval avaldati 22. juunil 1906. See seadus, mis nägi ette täpsed sätted lipu kuju, värvi jne kohta, ei sisaldanud küll sellist väljendit nagu "Rootsi rahvuslipp", kuid määras kindlaks, et Rootsi lipp on hele kesksinine (ljust mellanblå) ja ristil kuldkollane (guldgul). (Selle seadusega sätestati lipuvärviks heledam sinine kui varem.) Lipp pidi olema sirgelt lõigatud, kui eeda ei kasutata sõjalipuna; viimasel juhul pidi ta olema kolme keelega. Sõjalippu pidi kasutatama sõjalaevastiku laevadel, paatidel ja hoonetel; riigi kindlustel; armee kasarmutel, laagritel ja harjutusväljakute, samuti armeele kuuluvatel laevadel ja paatidel, kui neid juhib sõjaväelasest kapten; ja hoonetel, mis on tervikuna ette nähtud staabile, väeüksusele või sõjaväelisele õppeasutusele.

Kuningas ja tema loal kuningliku perekonna liige võis kasutada kolme keelega lippu riigivapiga või ilma selleta valgel väljal risti keskel, samuti kasutada sellist märki sirgelt lõigatud lipul.

Rootsi sõjalipp

Rootsi sõjalipp

 Pikemalt artiklis Rootsi sõjalipp

Rootsi sõjalipp on kolme keelega Rootsi lipp, mida kasutavad Rootsi kaitsejõud ja mida kannavad kõik Rootsi sõjalaevad.

Erandlik koht, kus kasutatakse Rootsi sõjalippu, on Stockholmi Kastelleti kindlus. 1990. aastatel andis Rootsi sõjavägi kindluse üle avalikku omandisse, ühtlasi lõppes ka sealne sõjalipu heiskamise tava. Avalikkuse nõudmisel taastati see ja nii heisatakse kindlusel iga päev just nimelt Rootsi sõjalipp.

Rootsi kuninglikud lipud

6. aprillil 1987 on avaldatud kuninglike lippude kasutamise reeglid Stockholmi kuningalossis.

Kuninga lipp

Rootsi kuninga lipp

Valitseva Rootsi kuninga või kuninganna lipp on Rootsi sõjalipp, mille risti keskel on suur, sinistele väljadele ulatuv valge ruut, mille sees on suur riigivapp koos Seeravite ordeni insiigniatega (kuningas on Seeravite ordu suurmeister). Lipp on käibel 1905. aastast. See lipp lehvib Stockholmi kuningalossis, kui kuningas viibib riigis ja täidab riigipea kohustusi.

Kuninganna lipp

Rootsi kuninganna lipp

Mittevalitseva Rootsi kuninganna või kuninglikku perekonda kuuluva regendi lipp on Rootsi sõjalipp, milles risti keskel on valge ruut ning selle sees väike riigivapp, mida ümbritsevad Seeravite ordeni tunnused. Lipp on käibel 1905. aastast. See lipp lehvib lossis, kui kuningas ei saa haiguse tõttu, välisreisi tõttu või muul põhjusel riigipea kohustusi täita ning teda asendab ajutise regendina mõni kuningliku perekonna liige.

Regendi lipp

Rootsi regendi lipp

Kuninglikku perekonda mittekuuluva regendi lipp langeb kokku Rootsi sõjalipuga. Lipp on käibel 1905. aastast. See lipp lehvib Stockholmi kuningalossis, kui Riigipäev on määranud riigipea kohustusi täitma kuninglikku perekonda mittekuuluva isiku, sest ükski kuningliku perekonna liikmetest ei saa neid täita. Samuti lehvib ta kuningalossis, kui riigipea kohustusi samadel põhjustel täidab ajutise regendina valitsuse korraldusel Riigipäeva juhataja või tema vältimatul puudumisel üks asejuhatajatest. Kuningas Karl XVI Gustavi ajal on see lipp kuningalossis lehvinud ainult ühe korra, nimelt 2.–3. juulil, mil kuningas viibis eravisiidil Wuppertalis ning prints Bertil viibis eravisiidil Sainte-Maxime'is. Valitsus määras ajutiseks regendiks Riigipäeva juhataja Ingemund Bengtssoni.

Kuninga isiklik käsulipp

Rootsi kuninga isiklik käsulipp

Kuninga isikliku käsulipu aluseks on suure riigivapi vapikilp.

Rootsi ajaloolised lipud

16.–17. sajandi riigi- ja sõjalipp

Umbes 1520.–1650. aastatel oli kasutusel kahe keelega lipp, mis oli kujult ja värvidelt lähedane praegusele sõjalipule ilma keskmise keeleta (pisut teistsugune kui pildil).

17.–19. sajandi riigi- ja sõjalipp

17. sajandi keskpaigast kuni 1815. aastani oli kasutusel kolme keelega lipp, mis oli kujult ja värvidelt lähedane praegusele sõjalipule (pisut teistsugune kui pildil).

Armee laevastiku lipp (1761–1813)

Armee laevastikule (Skärgårdsflottan) oli 1761–1813 ette nähtud üleni sinine kolme keelega lipp. Värv oli heledam kui pildil.

Riigi- ja sõjalipp (1815–1844)

Aastatel 1815–1844 oli riigi- ja sõjalipp kolme keelega lipp, mille ülemises vardapoolses nurgas oli punasel põhjal valge diagonaalrist, mis tähistas Norrat.

Rootsi tsiviillipp 1844. aastani

Kuni 1844. aastani oli Rootsi tsiviillipuna kasutusel praegusele Rootsi lipule lähedane lipp. Selle värvid ja kuju olid pisut teistsugused kui pildil.

Rootsi ja Norra uniooni tsiviillipp (1818–1844)

Aastatel 1818–1844 oli kaubalaevadel kaugetes vetes, see tähendab teispool Fisterra neeme Loode-Hispaanias ette nähtud sirgelt lõigatud lipp, mille ülemises vardapoolses nurgas oli punasel põhjal valge diagonaalrist, mis tähistas Norrat. 18. oktoobril 1818 sätestati alternatiivina tavalisele Rootsi tsiviillipule, mida võisid soovi korral kasutada ka Norra laevad. 17. juulil 1821 nähti see ette ainsa Norra ja Rootsi tsiviillipuna kaugetes vetes.

Posti vedavate eralaevade lipp (1838–1844)

Aastatel 1838–1844 oli lepingu alusel posti vedavatele eralaevadele ette nähtud kahe keelega lipp, mille ülemises vardapoolses nurgas oli punasel põhjal valge diagonaalrist, mis tähistas Norrat.

Rootsi ja Norra uniooni sõjalaevade plagu (1844–1905)

Alates 1844. aastast kuni uniooni lõpuni 1905. aastal oli kasutusel sõjalaevade plagu, mis kujutas Rootsi ja Norra lipust moodustatud märki (nn sillsallaten).

Riigi- ja sõjalipp (1844–1905)

Alates 1844. aastast kuni uniooni lõpuni 1905. aastal oli kasutusel kolme keelega riigi- ja sõjalipp, mille ülemisel vardapoolsel väljal oli unioonimärk.

Lipp lehvimas 2004. aastal

Rahvus- ja tsiviillipp (1844–1905)

Alates 1844. aastast kuni uniooni lõpuni 1905. aastal oli kasutusel sirgelt lõigatud rahvus- ja tsiviillipp, mille ülemisel vardapoolsel väljal oli unioonimärk.

Teine riigilipp (1897–1905)

Alates 1897. aastast kuni uniooni lõpuni 1905. aastal oli kasutusel kahe keelega teine riigilipp, mille ülemisel vardapoolsel väljal oli unioonimärk. Seda kasutati riigi laevadel ja valitsushoonetel, mis ei kandnud sõjalippu. Enne 1897. aastat kasutati seda posti vedavatel eralaevadel.

Rootsi lipp vanadel fotodel

19. sajandist ja 20. sajandi algusest pärinevatel mustvalgetel fotodel näeb Rootsi lipp välja musta triibuna valgel põhjal, sest tollal kasutatud ortokromaatiline emulsioon oli punase suhtes tundetu (punane, oranž ja kollane jäid näha mustana) ning sinise suhtes väga tundlik (sinine jäi näha väga heledana).

Rootsi lipp ja Rakvere lipp

Rootsi lipuga sarnaneb Rakvere lipp. 12. jaanuaril 2007 lehvis Rakvere linnuse tornis pool päeva eksikombel Rakvere lipu asemel Rootsi lipp.

Rootsi lipp ja Wilmingtoni lipp

 Pikemalt artiklis Wilmingtoni lipp

USA Delaware'i osariigi linna Wilmingtoni lipp on kujundatud mälestuseks kunagisest Uus-Rootsi kolooniast. Rootsi lipu risti keskele on lisatud Wilmingtoni pitsat.

Hümn

 Pikemalt artiklis Sveriges flagga

Rootsi lipule on pühendatud hümn "Sveriges flagga", mille viisi autor on Hugo Alfvén ja sõnade autor Karl Gustav Ossiannilsson (1916).

Märkused

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud rootsi- ja saksakeelse Vikipeedia artiklit seisuga 19.10.2007. Kasutatud on ka artikleid sv:Flaggdagar i Sverige, en:Flag days in Sweden ja en:List of flags of Sweden sama seisuga. Rootsikeelne Vikipeedia on kasutanud materjali rootsikeelsest entsüklopeediast "Nordisk familjebok".

Vaata ka

• Rootsi vapp

Välislingid

• Rootsi lipp andmebaasis Flags of the World (inglise keeles)