Rist

Ristiks nimetatakse +- ja ×-kujulisi kujundeid ning nende mitmesuguseid teisendeid, samuti ristikujulise projektsiooniga esemeid. Kujundina on rist ülemaailmse levikuga ja arheoloogilise materjali najal saab väita, et see on olnud tuntud juba kiviajal, sageli maagilises või usundilises funktsioonis.^[1]

Risti kui sümbolit on inimesed kasutanud sajandeid paljudes usundites. Risti on tõlgendatud kui nelja põhielemendi sümbolit.^[viide?]

Risti kasutatakse ka põhiilmakaarte jaotuses.

Ristikujulised objektid ja märgid eelkristlikes usundites ja kultuurides

Pronksiaegsed ratasripatsid päikeseristiga (urniväljade kultuur, 2. aastatuhat eKr

Ristikujulised märgid ja joonised ilmuvad kaljujoonistel Euroopa kultusotstarbelistes koobastes^[2] juba hilispaleoliitikumi alguses^[3] ja ristimotiivi kasutamine jätkub kuni rauaajani. Juba esiajal on lihtsa risti kõrval olemas paljud risti erikujud, näiteks ümarate või nurgeliste harudega svastika ning kaarekujulise pidemega ankhi taoline kujund. Oletatud on ristikujutise seotust astronoomilise või kosmoloogilise sümboolikaga ja nn nelja elemendiga või ilmakaartega, või et ta mmärgib maailma jumaliku telje, mida sümboliseerib vertikaal, ühtsust maailmaga, mida sümboliseerib horisontaal.

Euroopa pronksiajal paistab rist omandavat usulist tähendust, võib-olla pühitseva sümbolina, matustes. Need ristikujutised on väga sarnased hilisematele kristlikele kujutistele ja levivad laialt eri materjalides ja eri objektidel: sõlgedel, pannaldel, keraamikal, jooginõude põhjadel.

Madsebakke ratasrist Bornholmi saarel Taanis (1800–500 eKr)
Mükeene kuldripatsid hauapanustena, 16. sajand eKr
Rist Knossosest, 1600. aastad eKr
Ristid ja svastikad Kreeka geomeetrilisel keraamikal 8. sajandist eKr
Pronkssõlg Kiełpinost aastaist 750—550 eKr

Rist ilmub materiaalses kultuuris ka loendusmärgina ja kujuneb sõltumatult arvusümboliks; nii Roomas kui ka Hiinas tähistab rist kümmet, India numbrisüsteemis nelja.

Kristlik rist

Pikemalt artiklis Rist (kristlus)

Kristluses märgib rist Kristuse ristisurma, millest on kõneldud evangeeliumides. Varakristlikus kunstis liikus risti tõlgendus karistusvahendi märkijast kristluse võidu sümboliks (crux gemmata). Rist on saanud kristluse põhiliseks ususümboliks, mida kasutatakse kirikuarhitektuuris, kiriklikel insiigniatel ja ka kiriklikus heraldikas, liturgilistel esemetel, raamatukujunduses.

Kristliku ristiga on seotud ristikujuline palve- või õnnistusžest ristimärk.

Rahvausundis on täheldatud kristlusega seotud ristisümboolika ja eelkristlike uskumuste sünkretistlikku sulandumist.

Heraldilised ristid

Pikemalt artiklis Rist (heraldika)

Kristliku ristiga on ajalooliselt seotud risti kasutamine heraldikas, kus ta kuulub auväärsete ordinaaride hulka ja on oma rohkete erikujudega sageli esinev vapikujund.

Ristikujulised märgid ja grafeemid

Ristikujulist märki võidakse kasutada millegi asukoha märkimiseks, näiteks kaardil, samuti nimekirjas millegi olemas- või kohaloleku märkimiseks (teine võimalus on teha linnuke).

Kustutamise või eitamise märgiks võidakse samuti kasutada ristikujulist läbikriipsutust.

Oma käega kirjutatud risti või kolm risti on kirjaoskamatud kirjutanud allkirja asendajana dokumentidele, millele notar või kirjutaja on lisanud allkirjastaja nime.^[4]

Ristike kaardil kohas Cape Codi lähedal, kus 1717. aastal uppus laev Whydah Gally
John Kennedy mõrvamise koha märk Dealey Plaza sillutisel Dallases
Isaac Newtoni omakäelised toimetusmärkused "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" esmatrükil, selle teise väljaande jaoks
James Fulleri omakäeline rist laenudokumendil 12. augustist 1859

Kiri

Samuti leidub ristikujulisi märke eri kirjasüsteemides.

Kaldristi kujuga on Kreeka tähestiku hii, millest on omakorda tuletatud ladina kirja X, kürillilise kirja Х ja mõnede oletuste kohaselt ka ruun Gyfu.
Vana-Egiptuse hieroglüüfide hulgas kannavad risti kuju ankh "elu", ndj "kaitsma" ja nfr "hea" või "ilus".
Sumeri kiilkirjas on lihtne ristikujund horisontaalsest ja vertikaalsest kiilust 𒈦 maš "maks", "tulu", "toodang". Kaldristi kujuline märk 𒉽 pap tähendab "algne", *esi-". Nende märkide ühendamisel saadakse kaheksaharuline täht 𒀭 dingir, mis tähistab taevast või jumalust.

Hieroglüüf ankh
Hieroglüüf nfr 10.-11. dünastia aegses hieraatilises kirjas
Hieroglüüf ndj
Märk dingir koos kahe ülistajaga Mitanni silinderpitsatil, 16.-14. sajand eKr

Aramea kirjas on täht aleph ristikujuline.
Foiniikia tähestiku tāw on ristikujuline, sama kujuga on see vanaheebrea tähestikus ja mõnedes vanaitaalia kirjades (Reetia ja Lepontia kirjades).
Foiniikia tähest tāw kujunes ladina kirja T, mis on tau-risti kujuline, kuid keskaegses minuskelkirjas muutub see taas ristikujuliseks. Matemaatiline plussmärk on samuti oma vormi saanud ladina kirja väiketähest t, kuna see on ligatuuri et (ladina keeles 'ja') lihtsustus.

Sõnad "magister" ja "fecit" ristikujulise t-ga gooti tekstuuris raidkirjal 15. sajandist
Ladina ligatuur et selgesti nähtava ristiga ja tänapäevane ampersand
Ristikujuline t 1970. aastate kirjanäidisel

Matemaatilised sümbolid

Rooma numbrites tähistab numbrit kümme X.
Hiina kirjas tähistab rist 十 numbrit kümme (vt Hiina numbrid).
Liitmistehtes kasutatakse risti plussmärgina (+) ja korrutamisel korrutusmärgina (x).

Muud tüpograafilised sümbolid

Unicode trükiornamentide (Dingbats) valikus on rida erinevaid ristisümboleid (U+2700–U+27BF), mille hulgas on märkimise-ristikesi ja nii kristlikke kui ka heraldilisi ristikujutisi: ✕ ✖ ✗ ✘ ✙ ✚ ✛ ✜ ✝ ✞ ✟ ✠ ✢ ✣ ✤ ✥

Seeria Miscellaneous Symbols (U+2626 to U+262F) lisab neile vene risti ☦, Lotringi risti ☨ ja sulusristi ☩, mida ekslikult nimetatakse Jeruusalemma ristiks.

Risti erikujud

Tabelis on valik risti erikujusid, mis ei liigitu ei kristlike ega heraldiliste ristide alla, mis on loetletud vastavatel lehekülgedel.

Pilt	Kirjeldus
	Ankh oli kasutusel egiptuse hieroglüüfina. Hieroglüüfina tähistas ankh alguses egiptusekeelset sõna ˁnḫ 'peegel' või 'pilt', aga hiljem sai elu tähistavaks sümboliks. Ladinakeelne nimetus on crux ansata.
	Kopti ankh on ankh, mis kujunes enne algupärast kopti risti varajastel gnostikutest Egiptuse kristlastel.
	Rõngasrist, tuntud ka kui päikeseratas, päikeserist või Odini rist, kuna Odini sümbol Põhjamaade mütoloogias oli ringis asetsev rist. Seda kasutasid ka Ameerika pärismaalased, mis nende kultuuris tähendas suurt elu nõiaratast.
	Kopti risti variant, väike ring, millest väljuvad neli ühepikkust joont ja T-kujuliselt painutatud joont nurkadest, mis tähistavad Jeesuse risti löömiseks kasutatud naelu.^[viide?]
	Pügalrist ehk sälkrist on Kreeka risti variant, mille ristiharude tipud on sälgustatud. Võimaliku eelkristliku algupäraga kujund esineb paljude kultuuride geomeetrilises ornamentikas, aga ka heraldikas vapikujundina. Eesti rahvakultuuris on see kujund tuntud Muhu männa nime all.
	Meremeeste rist on rist, mis on ankrukujuline.
	Lauburu on neljast komakujulisest figuurist koosnev Baskimaa ristisümbol, mis meenutab muinasaegseid svastikakujutisi.
	Svastika ehk crux gammata on risti erikuju, mis olnud tuntud eri kultuurides ülemaailmselt. Svastika eri vormid esinevad juba pronksiajal Euroopa kunstis ning Indias on see tähistanud budismis, džainismis ja hinduismis taevast ja spirituaalset. Kujund oli 1930. aastateni laialdaselt kasutusel hea õnne sümbolina, enne kui natsid selle oma sümbolina kasutusele võtsid, misjärel see sai negatiivse konnotatsiooni.

Ristatud objektid sümbolina

	Ristatud võtmed Püha Tooli ja paavstide sümboolikas tähistavad Kristuse poolt Peetrusele sümboolselt üle antud taevariigi võtmeid (Matteuse 16:19^[5]). Kuldne ja hõbedane võti tähistavad voli nii kinnitada kui ka lahti teha.
	Ristatud mõõgad on märk, mida kasutatakse lahingupaikade tähistajana näiteks kaartidel (⚔ at Unicode U+2694) ja militaarsümboolikas. Ristatud mõõkade sarnane kujund on Meisseni portselani tunnusmärk.
	See pole küll otseselt rist, kuid sellel on kujutatud ristatud konte, mille peal on pealuu. Tavaliselt seondatakse seda piraatidega, kuid tegelikult ei kasutanud nood seda eriti sageli, sest igal laeval oli oma lipp, millel oli tihti kujutatud liivakella.

Lipud

Risti on kujutatud paljude riikide lippudel. Lippude servani ulatuvaid riste käsitletakse heraldiliste ristidena.

Mõnede ristilippude kujundus on väga vana ja on seotud kindlate heraldiliste värvidega, näiteks Dannebrogi valge-punane rist, Inglismaa lipu punane-valge püha Jüri rist, Šotimaa lipu valge-sinine püha Andrease rist, Mercia kuningriigi kollane-sinine püha Albani rist (esineb märgistustes Tamworthis) ja Iirimaa punane-valge püha Patricku rist (esineb Union Jackil).

Skandinaavia riikide sarnane lipukujundus, Põhjamaade ristilipud, lähtub Taani lipu eeskujust.

Lõunapoolkera riikide lippudel kasutatakse sageli Lõunaristi stiliseeritud kujutist.

Alates 17. sajandist on Šveitsi lipul kujutatud võrdkülgne valge lahtine rist punasel ruudul. Organisatsioon Punane Rist võttis oma lipu kujutise Šveitsi lipu järgi.