Märt Raud (tööstur)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib insenerist; publitsisti kohta vaata artiklit Märt Raud (publitsist).

Märt Raud (23. juuli (vana kalendri järgi 11. juuli) 1878 Paistu vald, Viljandimaa – 23. september 1952 Krasnojarski krai) oli eesti ehitusinsener ja põlevkivitööstur.

Märt Raua isa oli Abja mõisa sepp Annus Raud. Oma haridusteed alustas ta Õisu vallakoolis ning jätkas seda Paistu kihelkonnakoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetamise järel töötas ta aastatel 18991906 Kolga-Jaani kihelkonnakooli juhatajana.

1906. aastal alustas Raud õppimist Riia Polütehnikumis, mille ta lõpetas diplomeeritud ehitusinsenerina 1912. aastal. Seejärel oli ta aastatel 19121913 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi teatrimaja ehituse juhataja. Hoonest kujunes hiljem Riia Eesti Seltsi maja. Raud oli ka Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi, hilisema Liivika asutajaliige.

Enne Esimese maailmasõja puhkemist jõudis Raud ühe aasta olla Põhja-Liivimaa Põllumeeste Keskseltsi maaparanduse büroo juhataja Tartus, seejärel tegutses ta kuni 1917. aastani aga Petrogradis sõjaväeametnikuna ja Sõjaväe Teede Tehnikute ja Kümnikute Kursuste läbiviijana.

Pärast Veebruarirevolutsiooni jäi Raud Petrogradi ning kogus geoloog Nikolai Pogrebovi soovitusel sealsetest arhiividest andmeid põlevkivi kohta, otsustades oma teadmisi rakendada Eesti põlevkivitööstuse rajamiseks.

1918. aastal siirdus Raud Eestisse ja organiseeris Vabadussõja lõppedes Venemaale viidud varade tagasitoomiskomitee juhina ka Tartu Ülikooli Raamatukogu tagasitoomist. Kolm päeva pärast Hans Martna tagasiastumist 23. septembril 1922 arvati Märt Raud I Riigikogu koosseisu, kuid ta loobus kohast ning tema asemel pääses 29. septembril 1922 Riigikokku Robert Astrem.

Aastatel 19181937 oli ta Riigi Põlevkivitööstuse juht, seejärel kuni 1940. aastani A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. Ta kuulus ka Riigi Majandusnõukogu koosseisu. Peale selle oli Raud Eesti Lastekaitseühingu esimees, Rotary klubi liige, Eesti-Soome-Ungari ühingu juhatuse liige ning tegutses ka mitmetes teistes organisatsioonides. Raua rajatud põlevkivitööstuse keskuseks kujunes Kohtla asula, praegune Kohtla-Järve, mille väljaehitamisel oli Raual suuri teeneid.

Ka esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal otsustati Raua teadmisi ära kasutada, mistõttu ta jäi natsionaliseeritud põlevkivitööstuse etteotsa, kuid 1941. aastal viidi ta madalamale kohale, temast sai vaneminsener Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi mäe- ja küttetööstuse peavalitsuses. Aastatel 19441948 oli ta Eesti NSV Riigiplaani põlevkivikeemia osakonna juhataja.

1949. aastal Raud aga küüditati ning ta viibis asumisel Krasnojarski krais Shirinski rajoonis Balahtshini kullakaevanduse asulas. 1952. aastal ta arreteeriti ning mõisteti 10 aastaks vangi ja pärast seda veel 5 aastaks asumisele, kuid ta suri juba samal aastal.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • V Soome-Ugri Kultuurkongress = Suomalais-Ugrilainen Kulttuurikongressi = Finnugor Kultúrkongresszus : [Ettekanded]. Üks ettekandjaid. Tallinn: 1936.
  • Die Entwicklung der estländischen Brennschieferindustrie. Tartu, 1936.
  • Koguge omale tagavara. In: Ühistegevuse kalender 1916.
  • Põlevkivi ja põlevkivi-tööstus Eestis. Tallinn: Riigi Põlevkivi-tööstus, 1925.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]