Nõva vald (1939)

Allikas: Vikipeedia

Nõva vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Nõva vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Vihterpalu valla, Nõva valla aladest.

Nõva vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Vihterpalu valla maa-alast; b) senise Nõva valla maa-alast, välja arvatud Kiritse ja Valipe külade ning osa Vihterpalu metskonna Riguldi metsandiku maa-alad[1].

1939. aastal oli vallas 1910 elanikku, territooriumi suurus oli 23 884,71 ha.

1939. aastal kuulusid Nõva valla koosseisu: Hindaste, Kürema, Variku, Nõmmemäe, Tõldsilla, Erita, Põrsaküla, Tusari, Rannaküla, Nõva ja Vaisi, Keibu, Moosi-Ristme, Alliklepa, Ugla, Praski, Kibru, Vitse, Vihterpalu, Pedase, Meerika, Tamse, Änglema, Vannike, Vilivalla külad[2].

Esimene vallavanem oli Aleksander Söödermann.

Vald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.

Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[3] vallas Nõva külanõukogu ja Vihterpalu külanõukogu.

26. septembril 1950 arvati vald Haapsalu rajooni koosseisu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
  3. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.