Hatu mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hatu mõisa peahoone

Hatu mõis (saksa keeles Hattoküll) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Harjumaale Risti kihelkonda, nüüdisajal asub endine mõisasüda Harju maakonnas Lääne-Harju valla territooriumil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hatu mõis eraldati 1609. aastal Padise kloostrist[1] ning selle esimene omanik oli rootslane Lars Svensson.

Põhjasõja järel kuulus mõis pikalt Mohrenschildtide suguvõsale.

1792. aastal läks mõis Padise Rammide valdusse, kes jäid Hatu mõisa omanikeks 1919. aasta võõrandamiseni. Christian von Rammile jäi 1919. aasta maaseaduse järel Hatu külas 24,41 ha suurune Kahejõe talu.

Hatu küla (Hatto külla) paiknes 18. sajandil krahv Ludwig August Mellini koostatud kaardi järgi Kaldamäe oja (Kaldama) läänekaldal ja Hatu mõis (Hattokül) Kaldamäe oja idakaldal.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone ehitamist alustati 1853. aastal Clas Gustav Reinhold von Rammi ajal ja see valmis 1864. aastal, hoone kujunduses domineerib uusgooti stiil. Tänapäevani on mõisa peahoone säilinud peaaegu algkujul, alles on ka mõni kõrvalhoone: sammastikuga tall-tõllakuur sõiduhobustele, sepikoda ja ait, mis asuvad reas piki sissesõiduteed.

Peahoonel on kivikatus, maja on ahjuküttega (kahhelahjud). Hoone esimesel korrusel asub 11 eri suurusega ruumi/tuba, millest suurem osa on hiljuti renoveeritud; teisel korrusel on 4 ruumi. Hoone keldris on 11 võlvlagedega ruumi. Pindalalt on 1. korrus 320 m², 2. korrus 230 m², kelder 280 m², kokku 713,8 m².

Eesti NSV ajal kasutati hoonet koolimaja ja rahvamajana, kuulus Risti külanõukogusse ja Kungla sovhoosile.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hatu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 21.04.2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]