Ramones
Ramones oli aastatel 1974–1996 tegutsenud ameerika rokkansambel, mida peetakse maailma esimeseks punkrokiansambliks.[viide?]
Koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]- Joey Ramone (laul; koosseisus 1974–1996)
- Johnny Ramone (kitarr; 1974–1996)
- Dee Dee Ramone (basskitarr, laul; 1974–1989)
- Tommy Ramone (trummid; 1974–1978)
- Marky Ramone (trummid; 1978–1983, 1987–1996)
- Richie Ramone (trummid; 1983–1987)
- C. J. Ramone (basskitarr, laul; 1989–1996)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ramones tuli kokku 1974. aasta jaanuaris New Yorgis koosseisus Joey (Jeffry Hyman) – trummid, Johnny (John Cummings) – kitarr, Dee Dee (Douglas Colvin) – basskitarr/laul. Esimene kontsert anti 30. märtsil Performance Studios umbes 30 inimesele samas koosseisus. Kuna Dee Dee ei suutnud samaaegselt laulda ja bassi mängida, sai vokalistiks Joey. Trummariks võeti esialgne mänedžer Tommy (Thomas Erdelyi). 16. augustil esineti esimest korda klubis CBGB, olles Blondie soojendusbänd. Samas klubis mängis bänd tihti ka edaspidi. Novembris 1975 sai bändi mänedžeriks Danny Fields, jaanuaris 1976 saadi plaadileping Seymour Steini Sire Recordsiga.
Ramonese omanimeline debüütalbum "Ramones" ilmus 1976. aasta aprillis. Kriitikud hindasid plaati positiivselt, ent müügiedu seda ei saatnud. 4. juulil 1976, pärast albumi müügile jõudmist Suurbritannias ja singli "Blitzkrieg Bop" väljaandmist, mängis Ramones koos The Flamin Grooviesiga Londonis Roundhouse'is. See kontsert andis tuult tiibadesse näiteks Sex Pistolsile, The Clashile, The Jamile ja paljudele teistele Suurbritannia punkansamblitele. Bändid, mis olid enne mõjutatud New York Dollsi ja Lou Reedi loomingust, leidsid Ramonese näol uue ja värske ameerika eeskuju.
1977. aasta alguses ilmus teine album "Leave Home". Mais läks bänd koos Talking Headsiga oma esimesele Suurbritannia turneele. Singel "Sheena Is a Punk Rocker" jõudis Suurbritannia edetabelis 22. kohale. Suvel esines ansambel turneel mööda USA-d, 30. juulil mängiti San Franciscos Winterlandis. Kuid kommertsedu jäi endiselt tulemata. Pärast popilikuma kõlaga "Rocket to Russia" väljatulekut sügisel lahkus Tommy turneest väsinuna 1978. aasta 4. mail CBGBs antud kontserdi järel bändist.
Uueks trummariks sai varem ansamblis Richard Hell & the Voidoids trumme mänginud Marc Bell, kes võttis lavanimeks Marky Ramone. Marky mängis trumme sügisel ilmunud neljandal albumil "Road to Ruin", mille kujundas John Holmstrom ning produtseerisid Tommy ja Ed Stasium.
Vahepeal oli punk Suurbritannias jõudnud edetabelitesse. Ramonese Londonis 1977.–1978. aasta vahetusel salvestatud kontserdimaterjalist valmis kontsertalbum "It's Alive", mis ilmus 1979. aasta aprillis. Bänd osales Roger Cormani legendaarseks saanud B-kategooria filmis "Rock 'n' Roll High School", mille lavastas Allan Arkush. Samuti hakati Los Angeleses koos legendaarse produtsendi Phil Spectoriga salvestama viiendat stuudioalbumit.
Phil Spectori produtseeritud albumilt "End of the Century" ilmus esimene singel, kaver Spectori kirjutatud popmuusikaloost "Baby, I Love You", mida algselt esitas The Ronettes, 1980. aasta jaanuaris. 4. veebruaril ilmus ka album, millest sai bändi kõige rohkem müünud plaat kogu karjääri jooksul. Popiliku kõlaga plaat jõudis Suurbritannias koguni esikümnesse. Aprillis ilmus albumilt singel "Do You Remember Rock 'n' Roll Radio?". Samal aastal lõppes leping mänedžer Danny Fieldsiga, mida ei pikendatud.
Ka järgmine stuudioalbum "Pleasant Dreams" oli popiliku kõlaga (produtsent Graham Gouldman). Enamiku lugude autor oli Joey. Sel ajal hakkasid halvenema suhted Joey ja Johnny vahel. Septembris 1981 mängiti poolele miljonile inimesele US Festivalil San Bernardinos California osariigis. 1982. aastal hakati produtsentide Ritchie Cordelli ja Glen Kolotkiniga salvestama uut albumit. Marky alkoholiprobleemide tõttu mängis loos "Time Has Come Today" trumme The Heartbreakersi trummar Billy Rogers.
Album "Subterranean Jungle" ilmus veebruaris 1983. Plaat oli samm tagasi pungilikuma saundi poole pärast eelmist kaht popilikku albumit. Pärast albumi ilmumist lahkus bändist Marky. Teda asendas mitmes New Yorgi kohalikus bändis trumme mänginud Richard Reinhardt, kes hakkas kasutama nime Richie Ramone. Samuti pikendati plaadilepingut Sire'iga.
1984. aastal salvestati comeback-album "Too Tough to Die", mille produtseeris endine bändikaaslane Tommy. Albumit peetakse üheks ansambli tugevamaist. Külalistena teevad plaadil kaasa Eurythmicsi Dave Stewart ja Busta Jones. Album ilmus novembris 1984. Juunis 1985 mängiti koos U2ga National Bowlis Inglismaal Milton Keynesis. Salvestati lugu "My Brain Is Hanging Upside Down (Bonzo Goes to Bitburg)" – protest president Ronald Reagani Saksamaal natsisurnuaia külastamise vastu.
Pärast kahe keskpäraseks peetava albumi, "Animal Boy" (1986; produtsent Jean Beauvoir) ja "Halfway to Sanity" (1987; produtsent Daniel Rey) ilmumist lahkus T-särkide müügitulu jagamisel tekkinud arusaamatuse pärast bändist Richie. Uue trummarina prooviti Clem Burke'i ansamblist Blondie, kes pärast kaht ebaõnnestunud esinemist vahetati vahepeal alkoholiprobleemid ületanud Marky vastu välja.
1988. aastal ilmus kogumikalbum "Ramones Mania". 1989. aastal salvestati Stephen Kingi teosel põhinenud filmi Pet Sematary soundtrack'ile samanimeline laul. Lugu oli ka mais ilmunud albumil "Brain Drain", mis oli bändi 11. stuudioalbum. Ent juulis lahkus ansamblist üks selle alustalasid, basskitarrist ja helilooja Dee Dee. Tema asemele võeti noor Christopher Joseph Ward (C. J. Ramone).
Kogumikud "All the Stuff (And More!) Volume 1" (1990) ja "All the Stuff (And More!) Volume 2" (1991) sisaldasid vastavalt esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat albumit koos lisalugudega. 1991. aastal salvestati ka märtsis 1992 ilmunud "Loco Live", ansambli teine ametlik kontsertalbum.
Järgmine stuudioalbum, 1992. aasta "Mondo Bizarro", ilmus esimese Ramonese plaadina plaadifirma Radioactive Records kaudu. Ainult kaveritest koosnenud 1993. aasta lõpus ilmunud "Acid Eaters" sai üldiselt negatiivse vastuvõtu osaliseks. Samal aastal ilmus esimene Ramonese biograafia – ajakirjanik Jim Bessmani kirjutatud "Ramones: An American Band".
Pärast ebaõnnestunud albumit "Acid Eaters" hakkasid levima kuulujutud, et kohe läheb Ramones laiali. Bänd teataski, et pärast järgmise stuudioalbumi negatiivset vastuvõttu minnakse laiali. Ansambli luigelauluks jäänud "¡Adiós Amigos!" jõudis USAs 148. kohale.
Pärast pikka hüvastijätuturneede rida ilmus 1996. aastal kontsertalbum "Greatest Hits Live". Sama aasta 6. augustil anti Los Angeleses klubis The Palace viimane kontsert. Kontsertalbum sellest, "We're Outta Here", ilmus 1997. aastal.
Joey Ramone suri 15. aprillil 2001 49-aastaselt lümfivähki. 2002. aastal pääses Ramones Rock'n'rolli Kuulsuste Halli. Dee Dee Ramone suri 5. juunil 2002 heroiini üledoosi. Suvel 2004 anti filmilevisse (kinodesse) dokumentaalfilm "End of the Century: The Story of the Ramones". Johnny Ramone suri 15. septembril 2004 eesnäärmevähki.
2011. aastal pälvis ansambel Grammy elutööauhinna.
Diskograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Stuudioalbumid ja neilt pärinevad singlid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ramones (ilmus 23. aprillil 1976; singlid "Blitzkrieg Bop", "I Wanna Be Your Boyfriend")
- Leave Home (10. jaanuar 1977; "I Remember You", "Swallow My Pride")
- Rocket to Russia (4. november 1977; "Sheena Is a Punk Rocker", "Rockaway Beach", "Do You Wanna Dance?")
- Road to Ruin (22. september 1978; "Don't Come Close", "Needles and Pins", "She's the One")
- End of the Century (4. veebruar 1980; "Rock 'n' Roll High School", "Baby, I Love You", "Do You Remember Rock 'n' Roll Radio?")
- Pleasant Dreams (29. juuli 1981; "We Want the Airwaves", "She's a Sensation")
- Subterranean Jungle (veebruar 1983; "Psycho Therapy", "Time Has Come Today")
- Too Tough to Die (oktoober 1984; "Howling at the Moon (Sha-La-La)", "Chasing the Night")
- Animal Boy (mai 1986; "My Brain Is Hanging Upside Down (Bonzo Goes to Bitburg)", "Somebody Put Something in My Drink", "Something to Believe In", "Crummy Stuff")
- Halfway to Sanity (15. september 1987; "A Real Cool Time", "I Wanna Live")
- Brain Drain (18. mai 1989; "Merry Christmas (I Don't Want to Fight Tonight)", "Pet Sematary", "I Believe in Miracles")
- Mondo Bizarro (1. september 1992; "Poison Heart", "Strength to Endure", "Touring")
- Acid Eaters (detsember 1993; "Journey to the Center of the Mind", "Substitute", "7 and 7 Is")
- ¡Adios Amigos! (18. juuli 1995; "I Don't Want to Grow Up", "The Crusher")
Kontsertalbumid
[muuda | muuda lähteteksti]- It's Alive (aprill 1979)
- Loco Live (märts 1992)
- Greatest Hits Live (juuni 1996)
- We're Outta Here! (november 1997)
- You Don't Come Close (mai 2001)
- NYC 1978 (august 2003)
- Live on Air (2011)
Kogumikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Ramones Mania (mai 1988)
- All the Stuff (And More!) Volume 1 (mai 1990)
- All the Stuff (And More!) Volume 2 (september 1990)
- Hey Ho! Let's Go: The Anthology (juuli 1999)
- Ramones Mania Vol. 2 (aprill 2000)
- Masters of Rock: Ramones (august 2001)
- Best of the Chrysalis Years (mai 2002)
- Loud, Fast Ramones: Their Toughest Hits (oktoober 2002)
- The Chrysalis Years (detsember 2002)
- The Best of The Ramones (mai 2004)
- Weird Tales of the Ramones (august 2005)
- Greatest Hits (juuni 2006)
- Essential (2007)
- Opus Collection: Rockaway Beach (2012)
- The Ramones: All the Best (2012)
- Morrissey Curates The Ramones (2014)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jim Bessman. Ramones – An American Band. St. Martin's Press, 1993.
- Monte A. Melnick ja Frank Meyer. On the Road with the Ramones. Sanctuary, 2003.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ramones |
- Ramonese koduleht (inglise keeles)