Ira Lember
Ira Lember (21. mai 1926[1] – 1. august 2025) oli eesti kirjanik.[2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ira Lember sündis Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis (1933–1940) ja Tallinna 4. Keskkoolis/Gümnaasiumis (1940–1944). Hiljem töö kõrvalt õppis ta aastatel 1957–1958 Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis ning sai kaubatundja kutse.
Ta töötas kokku 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus (ETKVL-is).[3]
Alates 1974. aastast oli ta vabakutseline kirjanik, 1984. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
"Mina ja kirjanikuks – ei, sellest ei olnud ma kunagi unistanud," on ta ise oma noorpõlve tagasi vaadates öelnud.[3]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ira Lember tuli kirjandusse 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega.[4]
Ta kirjutas arvukalt proosateoseid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka üle 30 täiskasvanutele mõeldud raamatu, sealhulgas 29 romaani.[3] 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat.
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) räägib lastekodupoisi saatusest ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamisest Saksa okupatsiooni ajal.[5]
Lember on kirjutanud ka kuuldemänge ja nukunäidendeid ning tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood".
Tema värsse on viisistanud heliloojad Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter.[5]
2006. aastal ilmus tema autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop".[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
Ira Lember on Erika Esopiga kahasse kirjutanud neli romaani Artur Erichi pseudonüümi all. Pärast Erika Esopi surma 1999. aastal jätkas Ira Lember sama romaanitsükli kirjutamist üksi.
Pikemalt artiklis Artur Erich
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996 – Nukitsa konkurss, 3. koht ("Fantastiline tüdruk") [5]
- 2000 – Nukitsa konkurss, 1. koht ("Musta kaarna küüsis") [5]
- 2002 – Nukitsa konkurss, 2. koht ("Isehakanud detektiivid") [5]
- 2014 – Ira Lemberi nimeline pink Nõmmel Kitsarööpa tee ääres
- 2016 – Tallinna linna teenetemärk
- 2017 – Valgetähe V klassi teenetemärk [6]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Iral olid õed Leena ja Veera ning vend Boris. Tema poeg on Tõnu Lember.[7]
Ira Lemberi isa onutütar oli Erika Esopi ema.
Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elas USA-s Illinois' osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Ira külastas Veerat esimest korda 1974. aastal. Nõukogude ajal käis ta turistina ka Süürias.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Rein Veidemann "Ira Lemberi kaleidoskoop"[alaline kõdulink] Postimees, 19.05.2006
- ↑ ERR (1. august 2025). "Suri kirjanik Ira Lember". ERR. Vaadatud 1. augustil 2025.
- 1 2 3 4 "Optimismisüst" Õpetajate Leht, 15. september 2006
- ↑ "Ira Lember (81)" EPL, 19. mai 2007
- 1 2 3 4 5 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember" Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20.11.2002
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Ira Lember: „Minu põlvkond on kui lõhki käristatud."". Eesti Naine. 21. mai 2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ira Lember (81)" Eesti Päevaleht, 19. mai 2007
- "Optimismisüst" Õpetajate Leht, 15. september 2006
- Rein Veidemann "Ira Lemberi kaleidoskoop" Postimees, 19. mai 2006
- "Külla tuleb kirjanik Ira Lember" Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20. november 2002
- Merike Kask "Reaalne ja müstiline" Vali Uudised, 30. oktoober 1998, nr 84, lk 1
- Ira Lember Eesti biograafilises andmebaasis ISIK