Olivia Saar
Olivia Saar (sündinud 18. oktoobril 1931 Tallinnas) on eesti ajakirjandustöötaja, lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on õppinud Mäetaguse 7-klassilises Koolis ja Rakvere Pedagoogilises Koolis, lõpetanud Tallinna Õpetajate Instituudi 1952. ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal 1959. aastal.[1]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on töötanud vastutava sekretärina ajalehes Säde (1952–1955), seejärel üle 30 aasta ajakirjas Pioneer (1955–1987) ning 1960. aastast, pärast ajakirja Täheke asutamist (mille loojate ringi ta samuti kuulub) Pioneeri ja Tähekese ühistoimetuses (1960–1977).[2]
Aastatel 1987–1992 töötas ta Eesti Raamatuühingus, 1992–2006 registraator-informaatorina Tallinna Lastehaiglas. 2006.–2011. aastal TEA Kirjastuse lastekirjanduse vanemkonsultandina.
TEA Kirjastuses töötades algatas ta mitu menukat lasteraamatusarja ("[Eesti lastekirjanduse] Kuldraamat", "TEA lasteraamatute varalaegas" jt).
Kirjanike Liidu liige 1982. aastast.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Olivia Saar kirjutas esimese luuletuse juba kuueaastaselt, kokku on temalt ilmunud (2006. aasta seisuga) veerandsada luulekogu ja proosaraamatut.[3]
Ehkki ajakirjades Pioneer ja Täheke ilmus rohkesti Olivia Saare lasteluuletusi ja -jutte, ilmus tema esimene lasteluulekogu "Tere, tere, tedretähnid" alles 1966. aastal.
"Lõvi Lõrr ja Jänes Jass"[muuda | muuda lähteteksti]
Tema 1972. aastal ilmunud humoorikate mõistujuttude kogust "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass" on välja kasvanud palju järgmisi lugusid, mida peetakse Eesti lastekirjanduse klassikaks.[4] Neid loetakse aeg-ajalt raadios laste õhtujuttudena, 1972. aastal valmis Eesti Televisioonis samanimeline nukulavastus (lavastaja Uno Leies).
2008. aastal ilmus TEA kirjastuses raamat "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass : vanad ja uued lood", 2011. aastal samuti TEA kirjastuses jutukogumik "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass seiklevad jälle", 2020. aastal ilmus raamat "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass" ka kirjastuses Pegasus.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (November 2022) |
2010. aastal ilmus Olivia Saare mälestusteraamat "Kanarbikukartus" (TEA kirjastus).
2019. aasta üldlaulupeol kõlas Olivia Saare luuletus "Naerulohkudega maailm" mudilaskooride esituses Helin-Mari Arderi viisistatud lauluna.[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tuulelillede tuba", kunstnik Endel Palmiste)
- 2017 Valgetähe V klassi teenetemärk[6]
- 2019 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tähed on taevatuled")[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Olivia Saar. Tunnustused Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.11.2022.
- ↑ Jaanus Vaiksoo. Olivia Saare naerulohkudega maailm Eesti Päevaleht, 18.10.2021.
- ↑ Jaanus Kulli. Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.» Õhtuleht/Elu, 25.10.2006.
- ↑ Jaanus Vaiksoo. Olivia Saare naerulohkudega maailm Eesti Päevaleht, 18.10.2021.
- ↑ Jaanus Vaiksoo. Olivia Saare naerulohkudega maailm Eesti Päevaleht, 18.10.2021.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19512
- ↑ Olivia Saar. Tunnustused Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.11.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Olivia Saar |
- "Olivia Saar pidas 75. sünnipäeva", Eesti Päevaleht 25. oktoober 2006
- Jaanus Kulli, "Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.»", Õhtuleht 25. oktoober 2006
- Erika Prave, "Olivia Saar toimetab lasteluuleklassika tänapäeva lasteni", Põhjarannik 4. september 2007