Olivia Saar

Olivia Saar (18. oktoober 1931 Narva – 16. märts 2025) oli eesti ajakirjandustegelane, lastekirjanik ja luuletaja.

Haridus

Ta õppis Mäetaguse 7-klassilises Koolis ja Rakvere Pedagoogilises Koolis, lõpetas Tallinna Õpetajate Instituudi 1952. ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal 1959. aastal.^[1]

Töökäik

Ta töötas vastutava sekretärina ajalehes Säde (1952–1955), seejärel üle 30 aasta ajakirjas Pioneer (1955–1987) ning alates 1960. aastast, pärast ajakirja Täheke asutamist (mille loojate ringi ta samuti kuulus), Pioneeri ja Tähekese ühistoimetuses (1960–1977).^[2]

Aastatel 1987–1992 töötas ta Eesti Raamatuühingus ja 1992–2006 registraator-informaatorina Tallinna Lastehaiglas.

2006.–2011. aastal töötas ta TEA Kirjastuse lastekirjanduse vanemkonsultandina. Sel perioodil algatas ta mitu menukat lasteraamatusarja ("Eesti lastejuttude kuldraamat", "TEA lasteraamatute varalaegas" jt).

Ta oli 1982. aastast Kirjanike Liidu liige.

Looming

Olivia Saar kirjutas esimese luuletuse juba kuueaastaselt, kokku on temalt ilmunud (2006. aasta seisuga) veerandsada luulekogu ja proosaraamatut.^[3]

Ehkki ajakirjades Pioneer ja Täheke ilmus rohkesti Olivia Saare lasteluuletusi ja -jutte, ilmus tema esimene lasteluulekogu "Tere, tere, tedretähnid" alles 1966. aastal.

"Lõvi Lõrr ja Jänes Jass"

Tema 1972. aastal ilmunud humoorikate mõistujuttude kogust "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass" on välja kasvanud palju järgmisi lugusid, mida peetakse Eesti lastekirjanduse klassikaks.^[2] Neid loetakse aeg-ajalt raadios laste õhtujuttudena, 1972. aastal valmis Eesti Televisioonis samanimeline nukulavastus (lavastaja Uno Leies).

2008. aastal ilmus TEA kirjastuses raamat "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass : vanad ja uued lood", 2011. aastal samuti TEA kirjastuses jutukogumik "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass seiklevad jälle", 2020. aastal ilmus raamat "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass" ka kirjastuses Pegasus.

2010. aastal ilmus Olivia Saare mälestusteraamat "Kanarbikukartus" (TEA kirjastus).

2019. aasta üldlaulupeol kõlas Olivia Saare luuletus "Naerulohkudega maailm" mudilaskooride esituses Helin-Mari Arderi viisistatud lauluna.^[2]

Tunnustus

1988 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tuulelillede tuba", kunstnik Endel Palmiste)
2017 Valgetähe V klassi teenetemärk^[4]
2019 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tähed on taevatuled")^[1]
2019 Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane

Viited

1 2 Olivia Saar. Tunnustused Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.11.2022.
1 2 3 Jaanus Vaiksoo. Olivia Saare naerulohkudega maailm Eesti Päevaleht, 18.10.2021.
↑ Jaanus Kulli. Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.» Õhtuleht/Elu, 25.10.2006.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

"Olivia Saar pidas 75. sünnipäeva" Eesti Päevaleht, 25. oktoober 2006
Jaanus Kulli, "Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.»" Õhtuleht, 25. oktoober 2006
Erika Prave, "Olivia Saar toimetab lasteluuleklassika tänapäeva lasteni" Põhjarannik, 4. september 2007

[olivia-saa-1] 1 2 Olivia Saar. Tunnustused Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.11.2022.

[ReferenceA-2] 1 2 3 Jaanus Vaiksoo. Olivia Saare naerulohkudega maailm Eesti Päevaleht, 18.10.2021.

[3] Jaanus Kulli. Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.» Õhtuleht/Elu, 25.10.2006.

[4] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]

[3]

[4]