Tiina Park

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Tiina Park 2021. aasta Arvamusfestivalil

Tiina Park (neiupõlvenimega Tiina Alla, kuni 1991. aastani Tiina Pork; sündinud 3. detsembril 1941) on eesti ajakirjanik, tele- ja filmirežissöör ning -produtsent.[1]

Ta on Eesti kõige pikema ekraanistaažiga teleajakirjanik: 2023. aasta seisuga on ta saateid teinud 56 aastat. Tema osalusel on valminud üle 1000 telesaate.[2]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tiina Park on lõpetanud 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, kus õppis filoloogiateaduskonna ajakirjanduse eriharus (diplomitöö "Varjatud kaamera võimalustest televisioonis"), ning 1994. aastal International Policy Institute'i Ameerika Ühendriikides Washingtonis, kus õppis majandussuhteid.[3][1]

Töö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli töötas Tiina Pork aastatel 1967–1990 Eesti Televisioonis. Pool aastat oli ta assistent[4], seejärel noortesaadete ning kunsti- ja kirjandussaadete toimetaja ja režissöör. Ta tegi "Noortestuudio" saateid (tema esimene iseseisvalt tehtud saatelõik läks eetrisse 1968. aastal saatesarjas "Kanal 13"[5]), portreteeris Eesti kunstnikke, ühendas loomesaadetes visuaalkunsti ja muusika (nt saatesarjas "Ateljeekontsert", 1985–1988), tutvustas uusi suundi moekunstis ning aitas ekraanile tuua telelavastusi (sh instseneeris kirjandusteoseid "Tugitooliteatri" jaoks).

1972. aastal sai ta skandaalseks osutunud noortesaatesarja "Info"[6] toimetajana eetrikeelu "poliitilise ebaküpsuse" pärast.[7] Poliitiliseks ebaküpsuseks loeti selles saatesarjas lääneliku kultuuri, näiteks Frank Zappa ja Franco Zeffirelli loomingu tutvustamist ning Pier Paolo Pasolini filmi "Teoreem", mis oli isegi Itaalias nilbuse ja seksuaalsuse pärast keelu alla pandud, mainimist; poliitkorrektsuse üle valvajatele ei sobinud ka saates kõlanud biitlite muusika. Toimetaja Tiina Pork degradeeriti karistuseks ETV režissööri abiks.[8][9]

1987. ja 1988. aastal tellis Nõukogude Liidu Kesktelevisioon ETV-lt ülevaatesaateid Tallinnas toimunud üleliidulistest moepäevadest, neid saateid juhtis Tiina Pork.[10]

1990. aastal kolis ta abikaasa töö tõttu Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas raadiojaama Ameerika Hääl toimetajana. Tema põhiülesanne oli tõlkida uudiseid ja neid eetris ette lugeda.[11] Raadiotöö kõrvalt tegutses ta giidina ning õpetas Eestisse tööle tulla plaanivatele diplomaatidele eesti keelt.[12] Tiina Pargil õnnestus ka Washingtoni kaabeltelevisioonikanali Channel paaris pooletunnises saates Eestit ja oma televisioonitööd tutvustada. Fairfax Countys asuvas stuudiokompleksis sai ta tutvuda tolle aja moodsa televisioonitehnikaga ja õppis selgeks videomontaaži.[13]

Eestisse naasnud, töötas Tiina Park pärast abikaasa surma telekanalis Kanal 2 saatejuhi ja toimetajana (1994–1999). Tol perioodil tegi ta rohkesti saateid ameerikalikust glamuurist: Miss Santa Barbara valimistest, Santa Barbara tähtede vastuvõttudest jne.[14]

Aastatel 1994–1996 tegi ta ETV-s naistele mõeldud saatesarja "Stuudio 4"[15] ja 1997. aastal juhtis pühapäevahommikust meelelahutussaadet "Hommiku TV", 1999–2000 oli lastesaatesarja "O.N.U. ja Raivo" (mille peategelased olid Harry Kõrvits ja Raivo Järvi) režissöör.

Aastatel 2008–2009 tegi ta autori ja saatejuhina ETV-s tervisesaatesarja "Retseptita", kus mitme valdkonna asjatundjad andsid nõu, kuidas elada õnnelikult ja tervena ilma arstide välja kirjutatud retseptideta. Igas saates käsitleti ka mõne konkreetse terviseprobleemiga inimese juhtumit.[16]

Ta on olnud Bakalaureuse Erakooli, Akadeemia Nord ja Audentese Erakooli meediaõppejõud.

2018. aasta mais valiti ta Ajakirjanike Liidu esindajana Eesti Kultuuri Koja eestseisusse.[17]

Ta on nii isikliku eeskujuga kui ka oma telesaadetes propageerinud naiselikkust[18], head füüsilist vormi ja sealhulgas aeroobikaga tegelemist[19] ning kuulunud nende valdkondade asjatundjana aeroobika-, moe- ja iludusvõistluste žüriidesse.[20][21][22][23][24][25]

Free Studio[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal asutas ta oma produktsiooniettevõtte Free Studio, mille kaudu toodab saateid mitmele Eesti telekanalile (nt ETV, Kanal 2, TV 3). 2000. aastast on ta spetsialiseerunud reisisaadete tegemisele, kuid on teinud ka tervisesaateid (nt "Teie terviseks!", TV3; "Ole terve!", Kanal 2, ja "Retseptita", ETV).[1][26]

"Julge muutuda"[muuda | muuda lähteteksti]

Tiina Pargi algatusel hakati 2006. aastal Eestis esimest korda tegema heategevuslikke muutumissaateid: TV3 tõsielusarja „Julge muutuda“, mille käigus anti kuuele inimesele võimalus lasta korrastada selliseid iluvigu, mis olid seni pärssinud nende enesehinnangut ja -väärikust ega lasknud säravalt naeratada või hea rühiga kõndida. Saatesarja iluspetsialistide meeskonda kuulus ilukirurge, hambaarste, stiliste, juuksureid ja teisi asjatundjaid, kes korrigeerisid lõtvunud rindu või silmalauge või liiga sügavaid näokortse, tegid rasvaimu, parandasid hambumust, paigaldasid hambaproteese, õpetasid sihipäraselt treenima, andsid uut elujõudu kehvas seisukorras juustele või aitasid valida kehakujuga paremini sobiva uue riietusstiili.

Saatesarja tegijatele laekus 550 kandideerimisavaldust, esimesel hooajal läks eetrisse kuus saadet. Tiina Park oli selle saatesarja stsenarist, režissöör ja produtsent.[27][28][29][30]

Reisisaatesarjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "C'est la vie" (1999–2000, ETV)
  • "Päikesepüüdja" (2004–2005, TV3)
  • "Minemine" (2005–2007, ETV)
  • "Normanni vallutused" (2008, ETV)
  • "Reisile minuga" (2009–2020, 230 saadet, ETV)
  • "Reisile meiega" (2013, Kanal 2)
  • "Tere, maailm!" (2021–2022, Telia TV / Inspira)
  • "Kaugele siit" (2022–2023, Kanal 2)
  • "Süda kohvris" (2024, TV3)

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1970 "Ahvatluste tund" (muusikafilm, režissöör Elmo Lööve) – näitleja: Neiu iludusvõistlusel
  • 1975 "Aeg maha!" (telemängufilm, režissöörid Tõnis Kask ja Ben Drui) – näitleja: Sünnipäevakülaline
  • 1978 "Kunstinädal 1978" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1979 "Enn Põldroos" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1981 "Leesi Erm" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1982 "Põlemine" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1983 "Kaasautorid" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1984 "Merepäevad" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 1985 "Elurõõm" (muusikafilm) – režissöör, reporter
  • 1987 "Suurim näitus" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
  • 2002 "Sajandi professor" (dokumentaalfilm) – režissöör, produtsent
  • 2008 "Pimedad aknad" (telemängufilm, režissöör Tõnis Kask) – näitleja: Saksa sõdur

Keelatud kohtades filmimine[muuda | muuda lähteteksti]

Keelatud kohtades filmimise eest on teda reisisaadete tegemise käigus Marokos, Liibanonis ja Rio de Janeiros ka vahistatud ning võttepaigalt käeraudades kinnipidamiskohta toimetatud. Tiina Park on seda kommenteerinud nii: "Eriti ei tohi filmida politsei soolaputkas või siis kohvikus, kus istuvad prostituudid. Kui ma teeks aga ainult seda, mis on lubatud, poleks ühtegi huvitavat saadet." [31]

Elulooraamat[muuda | muuda lähteteksti]

Tiina Park on kirjutanud koos Hille Karmiga elulooraamatu "Tiina Park. Naine teiselt planeedilt" (Ajakirjade Kirjastus, 2014).[32] Eesti Pimedate Raamatukogu on sellest teinud audiovariandi CD-l, mis ilmus 2021. aastal.

Kuulsuse tähetunnid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1967. aastal sattus Tiina Alla üliõpilasena Nõukogude Liidu ühe suurema ajakirja Ogonjok kaanetüdrukuks. Ajakirja trükiarv oli kaks miljonit, austajatelt saabus talle pärast seda rohkem kui kaheksa kilo jagu kirju. Tiina Park on tunnistanud, et kõiki neid kirju ta läbi lugeda ei suutnud.[33]
  • 1986. aastal korraldas Raissa Gorbatšova esimest korda Nõukogude Liidus maailmakuulsa moelooja Yves Saint Laurenti näituse. Juhtus nii, et ETV-d esindanud Tiina Pargil õnnestus Moskvas toimunud pressikonverentsil Yves Saint Laurentilt intervjuu saada, NSV Liidu Kesktelevisioonil aga mitte. See eksklusiivintervjuu on ERR-i arhiivis säilinud.[34]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017 – Horvaatia turismiameti auhind Golden Pen Horvaatiat kajastanud reisisaadete eest[35]
  • 2023 – Viimsi valla ettevõtlike daamide assotsiatsiooni auhind "Viimsi aasta naine"[36]

Festivaliauhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2001 – Jaltas toimunud rahvusvahelise tele-filmifoorumi Together eripreemia parima ajakirjandusliku töö eest välismaal (reisisaatesarjas "C'est la vie" Mauritiuse saart käsitlenud saate eest)[37][38]
  • 2002 – Jaltas toimunud rahvusvahelise tele-filmifoorumi Together auhind (dokumentaalfilmi "Sajandi professor" eest)[39]
  • 2004 – Moskva dokumentaalfilmifestivali auhind Hawaiid käsitleva filmi eest[40]
  • 2011 – Karlovy Vary reisifilmifestivali eripreemia Hispaaniat käsitleva filmi eest[41]
  • 2019 – World Media festivali Intermedia-Globe Silver Award (reisisaate "Lanzarote, põlev saar" eest)[42]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli abielus filosoofi ja politoloogi Andrus Pargiga (1949–1994); abikaasa suri 44-aastaselt tervisejooksu ajal saadud infarkti.[43] 1998. aastal asutas Tiina Park Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde abikaasa mälestuseks fondi, kust makstava stipendiumiga tunnustatakse filosoofia- ja sotsiaalteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja uurimistegevuse eest.[44][45]

Nende poeg Indrek Park suri 2011. aastal[46], tütar Kristiina Sillaste on lasteaiajuhataja[47].

Ta on lasknud teha mitu iluoperatsiooni.[3]

Eesti Ekspressi andmetel sõitis Tiina Park sõiduautot juhtides 24. veebruaril 2024 Viimsis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale inimesele, kes sai pikemat haiglaravi vajavaid kehavigastusi. Juhtum tõstatas taas ühiskondliku diskussiooni, kuidas ja kui tihti tuleks ennetavalt hinnata eakate inimeste sõidukijuhtimisvõimet ja tervislikku seisundit ning mida teha, et eakad ei kujutaks sõidukijuhina endast suurt liiklusohtu; kas näiteks hoiatava punase vahtralehe kasutuselevõttu peaks rohkem soovitama, jne.[48]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Tiina Park". Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 24.08.2021.
  2. ↑ Tiina Park 80 | Galerii legendaarse teletähe aastatest ERR-is ERR Menu, 03.12.2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 Tiina Park: "Iluoperatsioon on sama loomulik kui võileiva söömine." Õhtuleht, 24.01.2009.
  4. ↑ Katharina Toomemets. Õhtulehe video | Tiina Park meenutab: Heinz Valk andis kirstus intervjuud, eetripildis olid seksivad jänesed Õhtuleht.ee, 28.08.2015.
  5. ↑ Ene Pajula. Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu Eesti Naine / Delfi, 11.04.2018.
  6. ↑ Publiku telehunt: "Saatejuhtide vahetus" sai hoo sisse ja esimesena säras teleekraanil Tiina Park Kroonika/Delfi, 06.09.2015.
  7. ↑ Gerda Kordemets. Tiina Park – armastatud ja vihatud. Sõnumileht, 19.10.1996.
  8. ↑ Jaanus Kulli. Tiina Park: "Iluoperatsioon on sama loomulik kui võileiva söömine." Õhtuleht.ee, 24.01.2009.
  9. ↑ Kaidor Kahar. Tiina Park: mu elu pole olnud lilleline põld, kus koos liblikatega hõljuda ERR Menu / "Pealtnägija", 01.12.2021.
  10. ↑ ETV saated Tallinna moepäevadest ERR Arhiiv. Vaadatud 20.03.2024.
  11. ↑ Hille Karm, Tiina Park. „Siin Ameerika Hääl, Washington” Tiina Pargi Ameerika-elu. Eesti Naine / Delfi Lood, 15.01.2015.
  12. ↑ Jüri Aarma. Tiina Park: olen nagu pikamaajooksja Maaleht/Delfi, 24.11.2016.
  13. ↑ Hille Karm, Tiina Park. „Siin Ameerika Hääl, Washington” Tiina Pargi Ameerika-elu. Eesti Naine / Delfi Lood, 15.01.2015.
  14. ↑ Inga Raitar. Tiina Park, naine nagu orkester Anne & Stiil / Delfi Lood, 31.01.2008.
  15. ↑ Sarja "Stuudio 4" saateid ERR Arhiiv. Vaadatud 16.12.2023.
  16. ↑ ETV saatesarja "Retseptita" saateid ERR Arhiiv. Vaadatud 20.03.2024.
  17. ↑ Eesti Kultuuri Koja eestseisus sai neli uut liiget ERR Kultuur, 28.05.2018.
  18. ↑ Naistesaatesarja "Stuudio 4" saated ERR Arhiiv. Vaadatud 20.03.2024.
  19. ↑ Tiina Park võimleb igal pool, kus vähegi saab Õhtuleht.ee, 12.01.2009.
  20. ↑ Jaanus Hämarsoo. Populaarse seebika reklaamiks valiti Miss Santa Barbara. Post, 21.06.1995.
  21. ↑ Aeroobikakuninganna 2011 – vaata videot! Fitness.ee, 08.09.2011.
  22. ↑ Aeroobikakuninganna tiitli pälvis tänavu Kaisa Edenberg ERR Sport, 28.10.2013.
  23. ↑ Eesti Aeroobikakuninganna 2015 on Helena Hanni Fitness.ee, 19.09.2015.
  24. ↑ Anu Saagim. Pildid ja videod. Tallinna Lilleball 2017 erikülaliseks oli selgeltnägija Ilona Kaldre Tallinna Lilleball 2017 / Lillekleit 2017 žürii koosseis. Õhtuleht.ee, 26.06.2017.
  25. ↑ Konkurss-festivali "Annetekoda 2022" žürii koosseis Eesti Kultuuri Koja kodulehel. Vaadatud 20.03.2024.
  26. ↑ "Tiina Park: minu suhted Eesti Televisiooniga on nagu üks tõeline Eesti abielu". ERR Menu. 15.01.2020. Vaadatud 24.08.2021.
  27. ↑ Telesaatesarja „Julge muutuda“ tutvustus. Koit nr 49, 20.04.2006.
  28. ↑ Grete Naaber. Üks naine tuli valega “Julge muutuda” saatesse Pärnu Postimees, 22.07.2006.
  29. ↑ „Ma olen ilus ja vaba – kas see pole siis õnn!“ Plastikakirurg.ee / Naisteleht 14.07.2006.
  30. ↑ Verni Leivak. [1] Õhtuleht.ee, 29.04.2006.
  31. ↑ Jaanus Kulli. Tiina Park tagasilööke ei karda: «Igal hommikul sünnin ma uuesti.» Õhtuleht.ee, 19.09.2013.
  32. ↑ "Tiina Park : Naine teiselt planeedilt Sissekanne andmebaasis ESTER. Vaadatud 15.12.2023.
  33. ↑ Einar Ellermaa. Tiina Pargi elureis: üle NSV Liidu kuulsaks juba tudengina ja tagakiusamine televisioonis Eesti Naine / Delfi, 01.12.2014.
  34. ↑ Einar Ellermaa. Tiina Pargi elureis: üle NSV Liidu kuulsaks juba tudengina ja tagakiusamine televisioonis Eesti Naine / Delfi, 01.12.2014.
  35. ↑ Golden Pen – Estonia Horvaatia turismiameti CNTB koduleht. Vaadatud 20.03.2023.
  36. ↑ Tänavune aasta naine on Tiina Park Viimsi valla koduleht. 21.09.2023.
  37. ↑ Tiina Pargi "C'est la vie" pälvis Jaltas preemia Õhtuleht.ee, 19.09.2001.
  38. ↑ Allan Keian. Tiina Park sai telesaate eest eripreemia Postimees.ee, 19.09.2001.
  39. ↑ Tiina Park, auhinnad Eesti Filmi Andmebaas, vaadatud 21.03.2024.
  40. ↑ Tiina Park, auhinnad Eesti Filmi Andmebaas, vaadatud 21.03.2024.
  41. ↑ Tiina Park, auhinnad Eesti Filmi Andmebaas, vaadatud 21.03.2024.
  42. ↑ Terttu Jazepov. Tiina Park: „Koroonaviirus on pööranud mu elu täiesti pea peale. Päriselt ka.“ Õhtuleht.ee, 26.03.2020.
  43. ↑ Tiina Park: ma lihtsalt olen selline! ERR Menu, 05.12.2014.
  44. ↑ Tiina Park hoiab mehe mälestust. Sõnumileht, 18.12.1999.
  45. ↑ Andrus Parki mälestusstipendium Universitas Tartuensis, 07.12.2001.
  46. ↑ Tiina Park mattis poja, Elu24, 23.11.2011.
  47. ↑ Siiri Rebane. Tiina Park: kui minu lapsed olid väiksed, kasvatasin neid hoopis karmimalt. Põhimure oli, kuidas lastele toit lauale saada 01.11.2023.
  48. ↑ Kristi Vainküla. Avarii avarii otsa. Saatejuht Tiina Park ajas inimese ülekäigurajal alla, ohver on telestaari käitumisest häiritud Eesti Ekspress, 20.03.2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiina_Park&oldid=6610925"