Mensenkampff
Mensenkampff (vene keeles Мензенкампф) on Lippe krahvkonnast Lemgo linnast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mensenkampffide suguvõsa kohta on esimesi teateid aastast 1569, mil nimetatakse hansalinn Lemgo kodanikku Hermann Mensenkampi (u 1515−pärast 1586).[1] Viimane oli ametilt rätsepmeister, seega kuulus perekond algselt käsitööliste seisuse hulka.[2] Hermanni poeg Jodokus Mensenkampist (suri 1612) sai pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist vaimulik. XVII sajandi alguseks oli perekond asunud elama Alam-Saksimaale Hamelnisse. Seal sündinud Justus Mensenkampff (1628−pärast 1693) omandas juristihariduse ja siirdus 1650. aastate paiku Kuramaale Tukumsisse; tema on perekonna Liivimaa haru esiisa.[1] Saksamaale Hamelnisse jäänud liin kustus XVII sajandil.[2]
26. detsembril 1725 tõsteti Justus von Mensenkampff (1675−1732) senati ukaasiga päriliku aadliku seisusse. Tema pojapojad Gottlieb Johann Justus von Mensenkampff (1762−1835) ja Jakob Heinrich Justus von Mensenkampff (1779−1825) võeti maapäeval 17. juulil 1806. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa Venemaa liinid kanti Harkovi (1834, 1869, 1876 ja 1879) ja Kiievi kubermangu (1874) aadliraamatusse.[3]
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Justus Johann von Mensenkampff (1718−1773), kindralmajor, Novgorodi ülemkomandant
- Gotthard Eduard von Mensenkampff (1799−1878), kindralleitnant
- Karl Justus von Mensenkampff (1808−1878), Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
- Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampff (1834−1913), mõisaomanik
- Adolph Wilhelm Ernst von Mensenkampff (1840−1887), Liivimaa maanõunik
- Karl August von Mensenkampff (1870−1939), põllumees ja mõisnik
- Ernst Eduard von Mensenkampff (1896−1945), ajakirjanik
Mensenkampffi suguvõsa vapp[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsa vapp võeti kasutusele 1774. aastal.[4] Selle kilbil on kujutatud kolme tähte, mis tähistavad Johann Justus von Mensenkampffile (1718−1783) antud kindralmajori auastet.[5]
Mensenkampffi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa eesti distrikt:
- Aidu (Aidenhof) (XVIII sajand ja XIX sajandi algus, rendivaldus), Holdre (Hollershof) (1904−1909), Kavastu (Kawast) (1872–u 1887), Koikküla (Adsel-Koikküll) (1859–XIX sajandi lõpp), Laanemetsa (Lannemetz) (1879–1891), Pahuvere (Willust) (1911−1919), Sauga (Sauck) (oli 1800, rendivaldus), Tarvastu (Schloß Tarwast) (1819−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Vana-Kariste (Alt-Karrishof) (oli 1811, rendivaldus), Väike-Tarvastu (Klein-Tarwast) (1819−1820, pandivaldus; liideti Tarvastuga)
- Liivimaa läti distrikt:
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1929. Lk 383.
- ↑ 2,0 2,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. 2014. Lk 285.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 275-6.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 278.
- ↑ Lääne, Tiit. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Kirjastus Argo, 2006. Lk 132.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 275-317.
- Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. Teil Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 383-389.