Mensenkampff

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mensenkampffi suguvõsa aadlivapp

Mensenkampff (vene keeles Мензенкампф) on Lippe krahvkonnast Lemgo linnast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mensenkampffide suguvõsa kohta on esimesi teateid aastast 1569, mil nimetatakse hansalinn Lemgo kodanikku Hermann Mensenkampi (u 1515−pärast 1586).[1] Viimane oli ametilt rätsepmeister, seega kuulus perekond algselt käsitööliste seisuse hulka.[2] Hermanni poeg Jodokus Mensenkampist (suri 1612) sai pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist vaimulik. XVII sajandi alguseks oli perekond asunud elama Alam-Saksimaale Hamelnisse. Seal sündinud Justus Mensenkampff (1628−pärast 1693) omandas juristihariduse ja siirdus 1650. aastate paiku Kuramaale Tukumsisse; tema on perekonna Liivimaa haru esiisa.[1] Saksamaale Hamelnisse jäänud liin kustus XVII sajandil.[2]

26. detsembril 1725 tõsteti Justus von Mensenkampff (1675−1732) senati ukaasiga päriliku aadliku seisusesse. Tema pojapojad Gottlieb Johann Justus von Mensenkampff (1762−1835) ja Jakob Heinrich Justus von Mensenkampff (1779−1825) võeti maapäeval 17. juulil 1806. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa Venemaa liinid kanti Harkovi (1834, 1869, 1876 ja 1879) ja Kiievi kubermangu (1874) aadliraamatusse.[3]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Mensenkampffi suguvõsa vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa vapp võeti kasutusele 1774. aastal.[4] Selle kilbil on kujutatud kolme tähte, mis tähistavad Johann Justus von Mensenkampffile (1718−1783) omistatud kindralmajori auastet.[5]

Mensenkampffi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Aidu (Aidenhof) (XVIII sajand ja XIX sajandi algus, rendivaldus), Holdre (Hollershof) (1904−1909), Kavastu (Kawast) (1872–u 1887), Koikküla (Adsel-Koikküll) (1859–XIX sajandi lõpp), Laanemetsa (Lannemetz) (1879–1891), Pahuvere (Willust) (1911−1919), Sauga (Sauck) (oli 1800, rendivaldus), Tarvastu (Schloß Tarwast) (1819−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Vana-Kariste (Alt-Karrishof) (oli 1811, rendivaldus), Väike-Tarvastu (Klein-Tarwast) (1819−1820, pandivaldus; liideti Tarvastuga)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Dīķeri (Puderküll) (1840−1920), Ķoņi (Königshof) (1818−1920), Košķele (Osthof) (1876−1920), Rencēni (Lubbert-Renzen) (1677–XVII sajandi lõpp)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1929. Lk 383.
  2. 2,0 2,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. 2014. Lk 285.
  3. Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 275-6.
  4. Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 278.
  5. Lääne, Tiit. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Kirjastus Argo, 2006. Lk 132.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 275-317.
  • Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. Teil Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 383-389.