Nõlv

Allikas: Vikipeedia

Nõlv on üle 2° kallakuga maapind.

Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib palju varieeruda ja olla isegi suurem kui 90°. Sel juhul on tegemist negatiivse kalde ehk nn rippuva pinnaga.

Nõlvast räägitakse tavaliselt positiivsete pinnavormide puhul. Oru külgi nimetatakse oruveeruks. Nõlv on üldisem nimetus ja hõlmab ka oruveeru. Tihtipeale ei olegi võimalik mäe nõlva oru veerust eristada.

Tähtsaim nõlva iseloomustav parameeter on kaldenurk. Kaldenurga suuruse järgi jaotatakse nõlvad:

  • 2–5° väga lauged
  • 5–15° lauged
  • 15–35° keskmiselt järsud
  • 35–40° järsud
  • 45–60° väga järsud
  • 60–80° varingulised
  • 80–90° vertikaalsed
  • >90° rippuvad

Nõlvad võivad kujuneda nii endo- kui ka eksogeensete protsesside tulemusel. Endogeensed on protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Eksogeenseid protsesse hoiab käigus Päike. Nõlvade kulutus ehk denudatsioon on põhiline reljeefi kujundav tegur. Eksogeensete protsesside tulemusel tekkinud nõlvad on kulutuslikud ehk denudatsioonilised või kuhjelised ehk akumulatiivsed. Alati ei ole protsess siiski nii selge ning tuleb eristada ka kolmandat liiki nõlvu, milleks on kulutus-kuhjelised ehk denudatsioonilis-akumulatiivsed nõlvad. Näiteks luited ja rannavallid on tekkelt küll kuhjelised, kuid satuvad tuulte meelevalda ning on seetõttu ka kulutuslikud. Ka voored on tüüpilised kulutus-kuhjelised pinnavormid. Nad on n-ö voolitud liustiku poolt.

Enamiku nõlvade kalded on koondunud teatud kitsastesse vahemikesse, näiteks 4–10°, 19–21° ja 43–45°. Sellele huvitavale nähtusele ei ole rahuldavat seletust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]