Ebavere mägi

Allikas: Vikipeedia
Ebavere mägi
Vaade Ebavere mäelt
Vaade Ebavere mäelt
Kõrgus 146 m
Asukoht Euroopa (Eesti)
Ahelik, mäestik Pandivere kõrgustik
Suhteline kõrgus 44 m
Koordinaadid 59° 6′ 14″ N, 26° 13′ 15″ Ekoordinaadid: 59° 6′ 14″ N, 26° 13′ 15″ E

Ebavere mägi asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarjast lõuna-edelas Ebavere lähistel. Ebavere mäe kõrgus merepinnast on 146 meetrit, olles sellega Pandivere kõrgustiku kõrguselt kolmas mägi Emumäe (166 m) ja Kellavere mäe (156 m) järel. Mäe kaitseks on loodud Ebavere maastikukaitseala.

1836. aastal esitas toona Väike-Maarja pastorina teeninud Georg Magnus Knüpffer hüpoteesi, et Ebavere mägi on see koht, kus Henriku "Liivimaa kroonika" teatel sündis saarlaste suur jumal Tarapita.[1]

Konkureeriva hüpoteesi kohaselt võis Henrik silmas pidada Vaivara Sinimägesid.[2]

Legend põhineb "Henriku Liivimaa kroonika" teatel. Rääkides oma misjonitööst Virumaal, esitab ta loo sellest, kuidas Tharapita lendas Saaremaale Virumaalt ühe kauni metsaga mäelt, kus ta kohalike jutu järgi sündinud oli. Kroonika järgi raiusid misjonärid maha jumalate pildid ja kujud mäelt, mille peale kohalikud imestanud, et need ei veritse. Seepeale olla kohalikud preestrite jutlusi rohkem uskuma hakanud.

Quo audito sacerdotes modicum subridentes et excusso pulvere pedum in eos ad alias villas festinantes in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse. Et ibat alter sacerdos succidens imagines et similitudines deorum ibi factas, et mirabantur illi, quod sanguis non efflueret, et magis sacerdotum sermonibus credebant.[3]

Kohapärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Matthias Johann Eisen esitab muistendikogumikus "Esivanemate varandus" Ebavere mäe kohta järgmise muistendi:

Kord olnud õitsilised Ebavere mäe ligidal õitsil. Üks õitsiline läinud tule juurest eemale hobuseid vaatama, eksinud aga ära, ei ole osanud enam tagasi tulla. Kauase otsimise peale ja puruväsinud jõudnud ta viimaks Ebavere mäe jalale, mis paik küll tuttav olnud. Oma suureks ehmatuseks näinud ta varsti, et uhke linna värava ees seisnud. Pidanud kartuse pärast sealt tagasi pöörama, aga linna väravavaht hüüdnud: "Tule sisse, sõbrake! Osta midagi meie linnast!" Väravavahi lahke kutsumine andnud õitsilisele seda julgust, et ta linnaväravast sisse läinud. Linn olnud igapidi üliuhke ja tore, rahvas seal nii sõbralik ja lahke tema vastu. Ta astunud ühte poodi sisse, tellinud sealt paari pastlaid, nahkkindad ja vöö, mille eest aga kopikatki raha ei olevat võetud. Tänades läinud õitsiline poest välja. Seal jõudnud ta uhke kõrtsi ette. Sisse astudes tellinud ta endale janukustutuseks toobi õlut, mis jällegi lahkesti kätte toodud. Õlle ära joonud, heitnud õitsiline kõrtsi pingi peale väsimust välja puhkama. Hommikul üles tõustes leidnud, et ta ühe suure kadakapõõsa all maganud. Ta oleks oma öösist juhtumist muidu unenäoks pidanud, aga pastlad, vöö ja nahkkindad, mis ta üles tõustes oma pea alt leidnud, andnud tunnistust, et juhtumine mitte unenägu ei olnud.[4]

Ebavere mägi ilukirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Ebavere mäest räägib Jakob Tamme luuletused "Ebavere mägi" (1893) ning "Suits Ebavere mäel", "Ebavere mägi", "Lüpsik" ja "Rahatuli Ebavere metsas". Ebavere mäge koos teiste piirkonna pärimuspaikadega mainib Kersti Merilaasi luuletus "Lapsepõlv".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnno Jonuks. Eesti muinasusund. Doktoritöö. Tartu Ülikool, 2009.
  2. Urmas Sutrop. Taarapita – saarlaste suur jumal. Mäetagused 2002, nr 16.
  3. Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, XXIV 5, lk 216
  4. Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus. Tallinn: Sinisukk 2000, lk 82, nr II 38.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Georg Magnus Knüpffer. 1836. Der Berg des Thorapilla: Ein historischer Besuch. – Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 22.
  • Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 12–13.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]