Puidu kuivatamine

Puidu kuivamine välisõhus

Puidu kuivatamine kujutab endast tahtlikku puidu niiskussisalduse vähendamist.

Puitu kuivatatakse peamiselt kahel eesmärgil: puidu töötlemiseks ja kuiva küttematerjali saamiseks. Esimesel juhul on see tarvilik, kuna kuiv puit ei deformeeru ega kahane, kui niiskustase puidus ja seda ümbritsevas keskkonnas ühtlustub, ning see lubab tagada materjali kvaliteeti. Küttepuitu tuleb aga eelnevalt kuivatada, sest puidu niiskusest sõltub selle kütteväärtus, kuna puidu põlemisel kulub osa soojusest puidus esineva vee aurustamiseks.

Puidukuivatusmeetodid

Puidu kuivamisel toimub puidus üheaegselt mitmesuguseid füüsikalisi protsesse, millest olulisemad on niiskuse liikumine puidus, niiskuse auramine puidu pinnalt ning soojuse neeldumine ja liikumine puidus.

Kuivatusmeetodid saab soojusülekande iseloomu järgi liigitada konvektiivseks ja konduktiivseks kuivatuseks.

Konvektiivkuivatus

Konvektiivkuivatuse liike on viis:

1. atmosfäärikuivatus, mis on vanim kuivatusmeetod. Hea kuivatuskvaliteedi ja odavuse tõttu leiab see laialt kasutust ka tänapäeval;
2. kamberkuivatus, mille käigus toimub atmosfäärsel rõhul kuivatuskambris puidu kuivatamine. Ühtlasi on see levinuim puidu kuivatamise viis;
3. rotatsioonkuivatus, kus materjal asub kambris pöörleval platvormil. Pöörlemise käigus tekkiv tsentrifugaaljõud surub niiskuse puidust välja;
4. vaakumkuivatus, mille käigus alaneb puidu niiskuse keemistemperatuur ja kuivatus kulgeb intensiivsemalt;
5. vedelikkuivatus, mis käib veega mittesegunevates vedelikes kõrgtemperatuurprotsessina.

Konduktiivkuivatus

Konduktiivkuivatus, mida kasutatakse peamiselt vineeri ja plaatmaterjali kuivatusel, jaguneb kaheks:

1. kõrgsageduskuivatus, kus materjal asetatakse elektriliste plaatide vahele, kus tekivad kõrgsagedusvõnked. Selle tagajärjel hakkab soojus tekkima materjali sisemuses;
2. radiatsioonkuivatus, mille käigus toimub soojuse ülekandmine materjalile kiirguse teel.