Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15. sajandil Rooma paavsti autoriseeritud ning katoliiklike ilmalike võimude (näiteks Saksimaa, Taani, Poola, Rootsi, Tšehhi) ja vaimulike jõudude (näiteks Bremeni peapiiskop, Riia piiskopid, Mõõgavendade ordu, Saksa ordu ja selle Liivimaa haru) läbi viidud misjoni- ja vallutusretked, mis olid suunatud nn paganlike rahvaste vastu ning mille tulemusena vallutati mitmed Läänemere-äärsed piirkonnad, viidi seal sisse ristiusk ning moodustati uued ilmalikud ja vaimulikud võimustruktuurid, sealhulgas Vana-Liivimaa.
Põhjala (Põhjamaad), 1219
Saksa ordu valdused Preisimaal ja pärast Liivi ordu liitumist 1237. aastal ordu valdused Kuramaal ja Vana-Liivimaal. Joonisel on märgitud viirutatult 1260. aastal vastupanupiirkonnad Preisimaal ja Žemaitijas
Pikemalt artiklis Vendi ristisõda
- Pikemalt artiklis Liivi ristisõda
- Pikemalt artiklis Pommeri ristisõda
- Pikemalt artiklis Eestlaste muistne vabadusvõitlus
- Pikemalt artiklis Preisi ristisõda
- Pikemalt artiklis Leedu ristisõda
- Pikemalt artiklis Soome ajalugu#Soome ristiusustamine
- Pikemalt artiklis Ristisõjad Venemaal
