Kęstutis

Allikas: Vikipeedia
Leedu suurvürst Kęstutis

Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 12963. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 13811382 ja Algirdase kaasvalitseja 13451377.

Kęstutis oli Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Zygimantas Kęstutaitise isa.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kęstutis oli Leedu suurvürsti (1316–1341) Gediminase poeg ning suurvürst (1345–1377) Algirdase vend. Koos Algirdasega kukutas Kęstutis peale Gediminase surma suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega.

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345-1377

Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja, ta alustas ka Trakai linnuse ehitamist. Samal ajal kui Algirdas laiendas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki nõrgenevate mongolite Kuldhordi arvelt ida suunas. Suurvürst Algirdase valitsemise ajal (13451377) liideti Vitebski vürstiriik, Brjanski vürstiriik (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva Smolenski, Brjanski, Kaluga, Tula, Orjoli, Moskva, Pihkva ja Novgorodi alad. Kęstutis pidas ägedaid kaitselahinguid Saksa ordu ja tolle liitlaste vastu, kes püüdsid laiendada oma valdusi Žemaitija (Samogitia) arvel. Ta langes korra ka ordu kätte vangi, kuid tal õnnestus Marienburgi ordulinnusest põgeneda. Saksa ordu pidas teda küll vihaseks, aga ka üllaks vastaseks. Erinevalt oma vennast oli ta pagan ning jäi selleks kuni surmani.

Etnograafilise Žemaitija ala

1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai sellele järgenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvürstiriik. Jogailo poliitika tekitas Kęstutises aga vastumeelsust ning pealegi tahtis Jogaila oma onu võimult minema tõrjuda, mis tingis uue kodusõda, mille 1381. aastal võitsid Kęstutis ja tema poeg Vytautas.

Suurvürst Kęstutis laiendas järgnevalt riiki Puna-Vene ja Vene vürstiriikide arvel.

Kęstutisest sai Leedu viimane paganlik valitseja, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks. Ühte osavürstkonda pagendatud Jogaila kogus uue armee ning haaras Vilniuse enda kätte. Kui Kęstutis temaga Krevo lossi läbirääkimistele läks, tapeti ta Jogaila poolt, Kęstutis pojal Vytautasel läks korda põgeneda.

Leedu suurvürstiriigi territoorium, aastatel 1386-1434




Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abikaasad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nimi teadmata, (surnud. 1351)
  • Birutė (surnud arvatavasti 1382)

Vennad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tütred[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mikova (ristinimi Maria; surnud 1404), Tveri suurvürstinna (1375–1404?)
  • Leedu Danutė (ristinimi Anna; 1362 – 25. mai 1448), Varssavi printsess (1376–1429)
  • Rymgajla (ristinimi Elisabeth; surnud 1433), Masoovia printsess (4. veebruar – 30. juuni 1392),Moldaavia vojevoodinna (1419–1421)
Eelnev:
Jaunutis
Leedu suurvürsti Algirdase kaasvalitseja
13451377
Järgnev:
Jogaila
Eelnev:
Jogaila
Leedu suurvürst
13811382
Järgnev:
Jogaila

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]