Arutelu:Olga Lauristin

1941–1944 Üleliidulises Raadios

Aga see ju ei välista, et ta ametlikult töötas Üleliidulises Raadiokomitees. Andres 10. detsember 2005, kell 23.25 (UTC)

Nii on öeldud ka ENE 1. väljaandes. Andres 10. detsember 2005, kell 23.26 (UTC)

Alapeatükk "Kahtlustused inimsusevastastes kuritegudes" on üle pingutatud. Viide, mis on antud, on ebamäärane. Võib ainult öelda, et see ja see mäletab teda küüditamises osalenuna.

Raamatute hävitamine peaks olema integreeritud elulookirjeldusse, mitte eraldi välja toodud. Ka jutt küüditamisest peaks olema kronoloogiliselt vastavas kohas. Andres 13. oktoober 2007, kell 14:04 (UTC)

Kui see ja see mäletab, et nägi teda küüditamises osalemas, siis on ju tegu tunnistajaga. Küüditamine on kuritegu. Kuriteo tunnistaja ütlus annab alust kahtlustusteks. Mis mõttes on viide ebamäärane?

Artikli ülesehituse üle võib vaielda. Minu arust lisab selgust, kui niiöelda kuiv CV on eraldi ja konkreetset tegevust käsitletakse alampeatükkide kaupa. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 17:05 (UTC)

Nõus, võib vaielda.

Minu meelest pole mõtet pikalt ja näpuga näitavalt kirjutada. Andres 14. oktoober 2007, kell 03:29 (UTC)

Küüditamisest kirjutasin 2 lausega, nii lühidalt, kui andis. Näpuga näitamise kartusest antud seosesei saa aru - kui on alust arvata, et isik võib olla seotud raske kuriteoga, siis minu meelest oleks väga vale see mainimata jätta. Informatsioon, et tema tegevust pole võimude poolt uuritud, on sellise tõsise süüdistuse juures hädavajalik. Panen selle tagasi. --Kriku 14. oktoober 2007, kell 20:47 (UTC)

Kirjutasin veel lühemalt. Näpuga näitamine on minu meelest see, kui öelda, et küüditamine on inimsusevastane kuritegu.

Ei ole absoluutselt nõus. Küüditamine on inimsusevastane kuritegu KarS §89 järgi ja sellel on ka genotsiidi tunnuseid (KarS §90). Kui genotsiidi üle võib vaielda, siis inimsusevastane kuritegu on küüditamine absoluutselt kindlasti. --Kriku 15. oktoober 2007, kell 13:57 (UTC)

Kui küüditamine on inimsusvastane kuritegu, siis pole seda tarvis iga kord mainida, kui küüditamist mainitakse. Seda ma peangi silmas näpuga näitamise all. See on sama hea kui karu mainimisel iga kord öelda, et tegu on kiskjaga. Andres 15. oktoober 2007, kell 16:11 (UTC)

Kui Alice laseb Bobi maha, kas siis peab iga kord ütlema, et Alice läks kohtu alla Bobi maha laskmise pärast ja ei või öelda, et mõrva pärast? --Kriku 15. oktoober 2007, kell 17:26 (UTC)

See on natuke teine juhtum. Mahalaskmine ei pruugi olla mõrv. Tegelikult on ka see kohtu otsustada, kas isiku tegevus, mis on seotud küüditamisega, kvalifitseerub inimsusevastase kuriteo alla. Arvan, et võikski piirduda faktide kirjeldamisega. Andres 15. oktoober 2007, kell 17:58 (UTC)

Küsimus on, kas OL sellest osa võttis või mitte, aga mitte see, kas küüditamine oli inimsusevastane kuritegu. Kui võib öelda "kahtlustatakse küüditamises", võib ka öelda "kahtlustatakse inimsusevastases kuriteos". Nagu "kahtlustatakse varguses" asemel võib öelda "kahtlustatakse varavastases kuriteos".--Kriku 15. oktoober 2007, kell 21:03 (UTC)

Parem oleks ikkagi öelda lihtsalt "kahtlustatakse varguses", sest see on konkreetsem, ja kui seda juba on öeldud, pole tarvis enam öelda, et see on varavastane kuritegu. Andres 16. oktoober 2007, kell 01:03 (UTC)

Kuigi tegemist pole tuntud isikuga, on ikkagi tegemist konkreetse isikuga, kes oma sõnade eest vastutab. Andres 15. oktoober 2007, kell 04:53 (UTC)

Jah, praegune sõnastus mulle meeldib.--Kriku 15. oktoober 2007, kell 13:57 (UTC)

panen siia viited ritta, pärast vaatab, milliseid kasutada:

http://www.postimees.ee/211003/online_uudised/116731_print.php Hiiumaa naine mäletab küüditajate seas Olga Lauristini / Elvi Sukku
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=6536&old_art=27740&old_num=818 Film Kalaranna trellidest, Poliitvangid Patarei vanglas
http://www.esdtp.ee/p_lauris.htm ESDTP: Lauristin 100.
http://www.postimees.ee/080907/esileht/siseuudised/281768_2.php

Ella Gital (sündinud Tursk):
Seetõttu käsib üks ülemuse rollis naine, kelles mitmed küüditatud tunnevad ära Olga Lauristini, lapse maha jätta.
«Ma olen surmkindel, see oli Lauristin,» kinnitab Gital. «See oli kena naine. Must seelik seljas, taga oli sellel veel lõhik.»

http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/03/23/elameneeme.html

24. III Maalikunstnik Ando Keskküla *1950 (Tulevane EKA rektor istus 1969 mitu päeva Patareis,
sest miilits pidas Keskküla, Andres Toltsi ja Vilen Künnapu happening’i “Paberid tuules” huligaansuseks.
Vabastati nad tänu Künnapu tädi Olga Lauristini eestkostele.)

http://www.epl.ee/artikkel/234102 Andrus Kivirähk: Saja-aastane sünnipäev 26. aprill 2003 @ EPL:

Ja üldse, mulle meeldib vahel katsuda ette kujutada, kuidas käituks mõni mu tuttav,
kui Eestis korduksid 1940. aasta sündmused. Nii mõnegi iseenesest kena inimese suhtes on mul kõvad kahtlused,
et anna sellele kodanikule vaid võimalus ja temast saaks väga agar ning innukas seltsimees!
Ajalooõpikutes on hinnang tollastele sündmustele antud ja nõukogude perioodi kohta on kirjutatud suurel
hulgal raamatuid, mida lugedes ei jää arukal inimesel mingit kahtlust tolle ajajärgu erilises jälkuses.
Halastamatult puistati siis ka bolševike endi ridu - maffial on ju ikka kombeks enda seas puhastust teha.
Enamik Olga Lauristini võitluskaaslastest löödi maha Moskva käsul.

http://president.postimees.ee/010705/esileht/170241.php Andres Keil, reporter: Kunstis elav Merle Karusoo kõnnib jätkuval loometeel

01. juuli 2005 @ Postimees:

Merle Karusoo, Olga Lauristin, Wilhelmine Klementi.

http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_05_08_2000.html#11 Mart Arold: Miks nad vaikivad?! @ Vooremaa, Laupäev, 5. august 2000. a.

Johannes Lauristin, Karotamm, Kumm, Paas, Raadik, Botškarjov, mari rahvusest ihukaitsja Potjajev,

Viies viide on valesti. Vaadake üle, kes pani, mina ei tea, mis artiklile oli kavas siin viidata. --Kriku 15. oktoober 2007, kell 13:59 (UTC)

Nüüd on õige. Andres 15. oktoober 2007, kell 16:14 (UTC)

Olga Lauristini tütar Marju Lauristin on enda sõnul pöördunud Kaitsepolitsei poole palvega uurida tema ema võimalikku osalust küüditamises ning on saanud eitava vastuse.

See on väga segane lause. Mis eitava vastuse? Keelduti uurimast? Väideti, et ei ole tõendeid OL vastu? Kui viimast, siis see sai käia ainult konkreetse ajahetke kohta, mis muuhulgas eelnes artiklis kõne all olnud tunnistajate avaldustele. Allikas ei täpsusta infot. Üldiselt ma viskaks terve selle lause ebamäärasuse tõttu välja. Piisab, et OL-i tegevust ei uuritud (ei olnud kahtlustatav, süüdistatav ega kohtualune).--Kriku 15. oktoober 2007, kell 17:31 (UTC)

On küll ebamäärane, sellepärast panin jutumärkidesse. Kontekstist selgub minu meelest, et et ei keeldutud uurimast. Välja jätta ei tahaks, sest see on relevantne info. Andres 15. oktoober 2007, kell 18:03 (UTC)

Ma arvan, et tegemist oli tüüpvastusega stiilis "hetkel ei ole meie käsutuses tõendeid..." --Kriku 15. oktoober 2007, kell 21:03 (UTC)

Artiklist Revolutsioon ei selgu, mis tähendab "revolutsionäär". Jätaksin ikka võimaluse sellest mõistest artikli tegemiseks. Andres 3. november 2011, kell 11:49 (EET)[vasta]

Soonvald eksis, Triin Vihalemm ei ole Peeter Vihalemma ja Marju Lauristini tytar. --Oop (arutelu) 22. märts 2012, kell 18:46 (EET)[vasta]

Astus 1920. aastal Eestimaa Töörahva Parteisse. Sellest ajast arvestatakse tema kuulumist Nõukogude Liidu Kommunistlikusse parteisse (NLKP).

1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, seejärel 1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei. Kas kuulumist Eestimaa Töörahva Parteisse võrdsustati kuulumisega Venemaa Kommunistlikusse (bolševike) Parteisse? 2001:7D0:87CA:9180:E142:14C2:96BC:5728 27. aprill 2018, kell 01:24 (EEST)[vasta]