Eesti Mälu Instituut
Eesti Mälu Instituut (inglise keeles The Estonian Institute of Historical Memory) on 2008. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on inimvaenulike režiimide poolt toime pandud rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste rikkumise ning need režiimid loonud totalitaarsete ideoloogiate uurimine ja laiema avalikkuse teadvustamine uurimistulemustest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Sihtasutus toetab oma uurimistulemuste ja teavitustööga mineviku inimvaenulikest režiimidest ja ideoloogiatest ning nende toime pandud rahvusvahelistest kuritegudest ja inimõiguste rikkumisest ka 21. sajandi inimvaenulike režiimide tõrjumist.
Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal. Sihtasutuse asutajateks olid Leon Glikman, Rein Kilk, Jaan Manitski, Tiit Sepp, Hannes Tamjärv ja Indrek Teder. Instituudi eesmärgiks seati Eesti kodanikele põhjaliku ja objektiivse ülevaate andmine inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.
Oma ülesehituselt sarnanes Eesti Mälu Instituut 1998. aastal president Lennart Meri kokku kutsutud Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjoniga, mis uuris Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsioonide ajal Eestis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid, lähtudes õigusliku raamina 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi definitsioonidest genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude kohta. Eesti Mälu Instituut läheb kaugemale IKUERK-i uurimistööle seatud raamidest ning kogub oma uurimistöös andmeid ka nende inimõiguste rikkumise kohta Nõukogude okupatsiooni ajal, mis juriidilise definitsiooni järgi ei ole inimsusvastased kuriteod. Seetõttu võttis Eesti Mälu Instituut oma ajaloo-alase uurimistöö õiguslikuks raamiks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Instituut on detailselt uurinud elu Nõukogude võimu ajal ja toetanud ka mälestuste kogumist, et täpselt ja ilma ideoloogiliste eelarvamusteta määratleda, kuidas ja mil määral Eestis inimõigusi rikuti. Samuti on instituudi kohuseks aidata Eesti kodanikel paremini mõista, mida nii nemad ise või nende vanemad ja vanavanemad pidid läbi elama Nõukogude okupatsiooni ajal.
2017. aastal ühines Eesti Mälu Instituut sihtasutusega Unitas uueks sihtasutuseks, mis ühendab inimvaenulike režiimide ja ideoloogiate alase akadeemilise uurimistöö (Eesti Mälu Instituudi senine pädevus) ja teavitustöö (Sihtasutuse Unitas senine pädevus).[1] Ühinenud sihtasutus jätkab Eesti Mälu Instituudi nime ning mõlema sihtasutuse senist tegevust.
Sihtasutus kuulub Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu asutajaliikmete hulka.
Sihtasutus korraldab noorte kirjandivõistlusi.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Ametlikud Teadaanded".
- ↑ Linda Pärn (12. juuni 2020). "Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.