Fosforiidisõda

Allikas: Vikipeedia

Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988.

Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist.

Konflikti olemus ja rahva reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Fosforiidi varud Eestis 1997. aasta andmetel.

NSV Liidu kavandatud kaevandused oleksid asunud Toolse, Kabala ja Rakvere lähedal. Nende maardlate mõõtmistööd ja keskkonnamõjude hindamine algasid 1972. aastal. Vastavat projekti juhtis Eesti NSV Teaduste Akadeemia, kelle otsuse järgi oli plaan äärmiselt keskkonnavaenulik, mistõttu kaevanduste rajamine soikus.

1986. aastal toimunud pleenumil rõhutasid Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed selle tugevat negatiivset keskkonnamõju Eestile. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud (üks esimestest, kes fosforiidisõja konflikti avalikult esile tõi, oli Juhan Aare 1987. aasta Eesti Televisiooni saates "Panda") ja mitmed keskkonnaaktivistid, kelle õhutustöö käigus moodustusid spontaanselt mitmed keskkonna(kaitse)organisatsioonid, üks markantsemaid oli Eesti Roheline Liikumine. Üldrahvaliku vastuseisu ning Nõukogude Liidu järkjärgulise lagunemise ja keskvõimu nõrgenemise tulemusena külmutati mõtted fosforiidikaevanduste rajamisest.

Oletatavad tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii Virumaa looduskooslused kui ka üldine maastik, samuti oleks kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine sisse toonud arvukalt võõrtööjõudu, mis oleks võinud viia tollal veel Eesti NSV rahvastikustruktuuri suurtele muutustele.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]