Glehni pargi allikad

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rõõmuallika väljavool Glehni pargis
Rõõmuallikas

Glehni pargi allikad (ka: Nõmme-Mustamäe astangu allikad) on rühm allikaid, mis asuvad Glehni pargis Vana-Mustamäe asumis Tallinna Nõmme linnaosas. Allikad on koos pargiga looduskaitse all, kuuludes Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koosseisu.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad asuvad Rõõmuallika metsas Mustamäe nõlva all Tähetorni ja Lossi tänava vahelisel alal.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Allikate vesi pärineb Nõmme liivikutest. Seetõttu oleneb vee kvaliteet sellest, kui palju imbub Nõmmel heitvett liiva. Kevadel avaneb kuni 24 allikat (neist suurim Rõõmuallikas), millest suvel tegutseb 10–12. Allikate vooluhulk on 1–3 l/s, suurimal – Rõõmuallikal kuni 10 l/s. Ojakesed suubuvad valdavalt Mustamäe basseini. Läänepoolsema vesi neeldub Mäepealse tänava lähistel Kivinuka karstialal. Osa jõuab ka Harku järve

Elukeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Allikalisel alal kasvab 50–80-aastane must lepp ja kask.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt olid allikad Iisaku (nimetatud ka Kadaka, Kadakaküla ja Soone) oja lätteks, mis 150–200 aastat tagasi läbis praeguse Vana-Mustamäe piirkonnas asunud suvilate piirkonda ning võttis seal järsu suuna Kadaka küla vana (tänane Kadaka tee piirkond) tuumiku suunas.

20. sajandi algul rajas Nikolai von Glehn Iisaku lätete kohale tiigid, ühendas need kanalitega ning piiras sügava kanaliga ka perekonna matmispaiga.

Glehni pargi allikate vett kasutati Nõmmel joogiks veel 1994. aastal.

Looduskaitseobjekt[muuda | muuda lähteteksti]

Glehni pargi allikad on looduskaitseobjekt, mis on kaitse alla võetud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 238 27. novembrist 1992. Keskkonnaministri 22. märtsi 2002. aasta määrusega nr 15 määrati Glehni pargi allikate ja sh Rõõmuallika kaitsetsooniks 35 m.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]