Mittekasv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mittekasv ehk tasaareng (inglise degrowth, de-growth, sustainable de-growth) on kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad[1]. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks[1].

Tasaareng on nii poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne liikumine kui ka teooriate kogum, mis kritiseerib majanduskasvu paradigmat[2]. See põhineb ideedel erinevatest teadusharudest nagu ökonoomika, poliitiline ökoloogia ja keskkonnaõiglus, mis toovad tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kahjule, mida põhjustab lõputu kasvu tagaajamine ja läänelik arengumudel[3]. Tasaareng kritiseerib kapitalistlikku süsteemi, mis jahib majanduskasvu ükskõik mis hinnaga, hävitades selle käigus keskkonda ja ekspluateerides inimesi[4]. Liikumise uurijad ja aktivistid pooldavad ühiskonnakorraldust, mis seab esikohale sotsiaalse ja ökoloogilise heaolu, mitte korporatsioonide kasumid ning üleliigse tootmise ja tarbimise[4]. Tasaareng tähendab ühiskondade muutmist selliselt, et keskkonnaõiglus ja hea elu on tagatud kõikidele, püsides planetaarsete piiride sees[4]. Liikumise kolme peamist eesmärki on defineeritud järgmiselt: vähendada inimkonna mõju keskkonnale, jaotada jõukus ja sissetulekud ümber riikide sees ja vahel ning edendada üleminekut materialistlikult ühiskonnalt osalusühiskonnani[5].

Mittekasv ehk kestlik kahanemine on üleminek vähemale majandusele, kus tootmine on väiksem ja tarbitakse vähem.[6]

See on realistlik ja soovitatav alternatiiv jätkusuutlikule arengule, sest majanduskasvu jätkumine toob kaasa Maa looduse pöördumatu hävitamise.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 19.10.2012)
  2. Giorgos, K., Kostakis, V., Lange, S., Muraca, B., Paulson, S. & Schmelzer, M. (2018). Research On Degrowth. Annual Review of Environment and Resources, 43(1), 291–316.
  3. D'Alisa, G., Demaria, F. & Kallis, G. (2015). Degrowth: A Vocabulary for a New Era. London: Routledge.
  4. 4,0 4,1 4,2 Degrowth web portal. (2022). What is degrowth?. Retrieved November 19, 2022, from https://web.archive.org/web/20210130012721/https://www.degrowth.info/en/what-is-degrowth/
  5. Cosme, I., Santos, R. & O’Neill, D. W. (2017). Assessing the degrowth discourse: A review and analysis of academic degrowth policy proposals. Journal of Cleaner Production, 149, 321–334.
  6. Sustainable de-growth: an alternative to sustainable development?. Euroopa Komisjon 2010.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]