Ressursid

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ressurss)
Jump to navigation Jump to search

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseksja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. [1] Tüüpilisemad ressursid on materjalid, energia, teenused, personal, teadmised või muud varad, mida on muudetud, et saada kasum. [2]

Ressursside liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ressursid liigitatakse üldiselt kaheks: taastuvad ja mittetaastuvad ressursid. Taastuvate energiaressursside energia esmaseks allikaks on päikeseenergia, mis jõuab Maale kiirgusenergia. Enamikul juhtudel peetakse taastuvateks energiaressursssideks tuuleenergiat, hüdroenergiat ja laineenergiat, aga samuti ka biomassi energiat (puitu, põhku) ja otsest päikesekiirgust, mille kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näiteks fotoelektriliste muundurite vahendusel.[3] Mittetaastuvad ressursid on maavarad, näiteks fossiilkütused.

Ressursid majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. [4]Iga liiki tegevusvaldkonnad nõuavad ka erinevaid ressursse. Üldjuhul tehakse vahet kapitalimahukate ja töömahukate tegevusvaldkondade vahel. Mida kapitalimahukam on ettevõtmine, seda rohkem läheb tõenäoliselt vaja esialgseid investeeringuid ja seega ka raharessurssi.

Põllumajanduslikus tootmises on olulisim ressurss maa, selle viljakus ja logistiline asukoht. Tootmine on seda efektiivsem, mida suuremat pinda haritakse. Maa võib olla ettevõtja omanduses, kuid seda võib ka rentida. Olulised vajalikud ressursid on tehnika, inventar, väetised, tõrjevahendid. Üks töötaja võib eri masinaid kasutades harida ära suure maatüki. Investeeringute ja seega rahaliste ressursside vajadus võib alustamisel olla väga suur.

Loomakasvatusega alustamine võib samuti nõuda väga suurt kapitali (näiteks noorloomad, kari, hooned, tehnika, sööt).

Tööstusliku tootmise alustamisel on tihti oluline ettevõtte logistiline asukoht nii kaupade kui ka tööjõu olemasolu seisukohalt. Kui tegemist on töömahuka tootmisega (näiteks käsitöö, koosteoperatsioonid, vähene mehhaniseeritus), läheb vaja suhteliselt palju elavtööd ehk inimressurssi. Esialgne investeeringuvajadus ei pruugi olla väga suur (näiteks ruumide kohaldamiseks, käibevarade soetamiseks, töötajate väljaõppeks). Kõrge automatiseerituse- ja mehhaniseerituse taseme korral suureneb oluliselt füüsilise kapitali (näiteks seadmed, masinad) ja tehnoloogia vajadus. Tööstusliku tootmise juures on oluline taristu (näiteks energia, vesi, kanalisatsioon, transport) olemasolu ja tase. Esialgne investeeringuvajadus tööstuslikku tootmisettevõttesse võib olla väga suur.

Teenuste osutamisel võib eri liiki ressursside osakaal olla erinev. Mida kapitalimahukam on osutatav teenus (näiteks keemiline puhastus, kohvik, restoran, hotell, turismifirma), seda suurem on vajadus soetada seadmeid ja inventari, omada tagatist. Tihti on oluline ka ettevõtte asukoht klientide suhtes. Samas on olemas teenused, mille puhul esialgne ressursi ja seega investeeringuvajadus ei ole kõrge, kuid oluline on eeskätt elavtöö osakaal (näiteks koolitused, konsultatsioon, raamatupidamine ja audiitoriteenused).

Kaubandusega alustamisel ei pruugi esialgne investeeringuvajadus olla samuti suur. See võib olla seotud eeskätt mingi kaubavaru soetamisega, aga ka lao- ja kaubanduspind ning inventari rentimisega.

Infotehnoloogilises firmas on esmatähtsal kohal töötajad, nende oskused ja teadmised, kuid ka nn riist- ja tarkvara (näiteks arvutite ja arvutiprogrammide tase) ning kommunikatsioonid. Esialgne investeering ei pruugi nõuda eriti suuri finantsressursse.

Finantsvahenduses ja finantsinvesteeringute valdkonnas on oluline ressurss loomulikult raha. Mida paremini oskab ettevõtja raha paigutada ja välja laenata, seda suurem on tulu. Kasum sõltub ka kapitali esialgse paigutuse ja laenuressursi suurusest. [5]

Ressursid ettevõtluses[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtluses on ressurss defineeritud kui teenus või muu vara, mida kasutatakse inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste pakkumiseks.[6] Ettevõtte käivitamiseks on alati vaja ressursse. Ressursse on alati piiratud koguses, seega on ettevõtja eesmärk piiratud ressursside tingimustes kombineerida nii, et saavutatav tulemus (kasu, kasum, ressursside efektiivne kasutamine) oleks võimalikult hea[7]. Enamikul ettevõtetel on tavaliselt kuus ressurssi: [8]

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Haapsalu Kutseharidusekeskus. "Ressursid majanduses". Kasutatud 23.11.2017.
  2. G.T. Miller ja S.Spoolman. (2011). Living in the Environment: Principles, Connections, and Solutions. Brooks Cole. Lk 17. 
  3. Rakvere Ametikool. "Taastuvenergia ressursid". Kasutatud 27.11.2017.
  4. Tiia Randma. (2014). Sissejuhatus majandusõppesse. Tallinn: Spordikoolituse ja- Teabe Sihtasutus. Lk 111. 
  5. Ettevõtuse Arendamise Sihtasutus. "Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid". Kasutatud 27.11.2017.
  6. Supriya Samikar. (2015). What Can Behavioral Economics Teach Us about Teaching Economics. Palgrave Macmillian US. Lk 57. 
  7. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. "Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid". Kasutatud 27.11.2017.
  8. Harold Kerzner. (2003). Project Management A Systems Approach to Planning, Scheduling and Controlling. New Jersey. Lk 7.