Tarbimisühiskond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mustal reedel ostlejad, USA

Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on tarbimisühiskond "ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste".[1] Majandusleksikoni järgi on tarbimisühiskond "ühiskond, milles suunatakse ja ergutatakse tarbimist, et luua sel teel inimestele töötamise motivatsioon, ja milles sotsiaalsete kihtide ja gruppide staatuse iseloomustajaiks on kaupade ja teenuste tarbimine (mida, kui kallist ja kui palju!). Tarbimisühiskonna kaubakäibes on suur osatähtsus nn prestiižikaupadel, mis rõhutab neid tarbivate inimeste kõrget sotsiaalset staatust. Kujutlus tarbimisühiskonnast tekkis USA majandusteadustes 1940.–1950. aastail, millal levis veendumus, et selleaegne tootmistase võimaldab tagada kõigile ameeriklastele suhteliselt kõrge elatustaseme. Tarbimisühiskonna geograafilises laienemises ja aina uute riikide rahvastike liitumises sellega nähakse vahendit arenenud riikide ja arenguriikide vahel poliitiliste ja sõjaliste konfliktide tekkimise vältimiseks."[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbimisühiskond sai alguse 20. sajandi alguses, kui võeti kasutusel kaks uut juhtimisstrateegiat: tarbimisühiskond ja masspropaganda. Teise maailmasõja järgselt olid paljud kodumasinad jõudnud masstootmisse. Ennetamaks olukorda, kus inimestel on kõik vajaminev olemas, leppisid erinevad firmad kokku, et lühendavad oma toodete eluiga. Tänu sellele olid inimesed pidevalt sunnitud ostma uusi tooteid. Tarbimisühiskonda iseloomustavad ka ebavajalikud ja mõtlematud ostud. Oste sooritatakse emotsioonide põhjal ja tihti osutub toode tarbijale kasutuks. Tarbimisühiskonda iseloomustavad impulssostud. Kaubanduskeskused kujundati nii, et igapäevaesemeteni jõudmiseks peavad inimesed läbima impulssostudeks mõeldud kaubavaliku. Televisioon avas täiesti uued kanalid tarbimis- ja poliitmanipulatsioonidele. Reklaamides loodi kaupadele sümbolid ning sellega ärgitati inimesi ostma.[3]

Tarbimisühiskonna mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbimisühiskonnale on omane, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Tootjad ja teenusepakkujad konkureerivad omavahel tarbija tähelepanu nimel. Igapäevaselt tuleb tegeleda klientide tähelepanu püüdmisega. Tarbijad konkureerivad omavahel asjade pärast. Tarbijad soovivad omada kõiki enda kaasaegseid ja populaarseid tooteid. Inimesed tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid ja uudsemaid tooteid. Tarbimisühiskonna tõttu on muutunud inimeste väärtushinnangud. Populaarsust ei määra haridus ja intelligents, vaid asjad mida inimene omab. Tihti tehakse tööd ning teenitakse raha eesmärgiga osta uusi tooteid või teenuseid.[4] Ühiskonnale on omane, et asutused, tooted ja informatsioon oleksid kergesti kättesaadavad. Liigne tootmine ja tarbimine mõjub laastavalt nii inimeste rahakotile kui ka loodusele. Tarbimisvajaduste rahuldamiseks kulutatakse loodusressursse ning tekitatakse palju prügi.[5] Tarbimisühiskonna mõju on pigem negatiivne ning selleks, et vältida liigset tarbimist ja mõttetut ostmist, on järjest enam populaarsust kogumas ka taaskasutus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. (2003). Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS. Lk 786. 
  2. Uno Mereste Majandusleksikon II. Lk 327-328. 
  3. "Ületarbimise ajalugu".
  4. "Tarbimisobjekt".
  5. "Mina ja meie – tarbimisühiskonna tuleviku suunajad".