Mauretania Caesariensis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mauretania Caesariensis provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr

Mauretania Caesariensis oli Rooma provints tänases Alžeerias, Magribis. Nimi viitab provintsi pealinnale Caesarea Mauretaniae (praegu Cherchell), et eristada seda naabrist Mauretania Tingitana, mille pealinn oli Tingis (nüüd Tanger Marokos).

Provints oli olnud osa Mauretaania kuningriigist ja nimetatud mauride järgi, kes seal elasid. Varem iseseisev kuningriik ja hiljem Rooma klientriik annekteeriti ametlikult keisririiki Claudiuse valitsemise ajal ja jagati umbes aastal 42 pKr kaheks provintsiks. Kolmas provints nimega Mauretania Sitifensis eraldati hiljem aastal 293 pKr Diocletianuse valitsemisalal idaosast. Lääne-Rooma keisririigi languse ajal ja hiljem 5. sajandil kaotati enamik tagamaast, esiti Vandaali kuningriigile ja hiljem Mauri-Rooma kuningriigile, kus Rooma haldus piirdus pealinna Caesareaga. Rooma vallutas maa tagasi Justinianus I valitsemisajal. 580. aastate lõpul, keiser Mauriciuse ajal, anti kogu Magrib Aafrika eksarhaadile ja Mauretania Caesariensis sai uue provintsi Mauretania Prima osaks. Magribi vallutamine moslemite poolt lõpetas Rooma võimu Mauretaanias, mida Umaijaadide kalifaat hakkas valitsema osana keskaegsest moslemite Alžeeriast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Aafrika Rooma võimu all

1. sajandi keskpaigas pKr jagas Rooma keiser Claudius läänepoolseima Rooma provintsi Aafrikas nimega Mauretaania (mauride maa) kaheks: Mauretania Caesariensis ja Mauretania Tingitana.

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–138), keiserlik provints Mauretania Caesariensis (laias laastus tänane Alžeeria Magribis)

Mauretania Caesariensis sisaldas kaheksa keiser Augustuse rajatud kolooniat: Cartennae, Gunugu, Igilgili, Rusguniae, Rusazu, Saldae, Zucchabar, Tubusuctu; kaks keiser Claudiuse rajatud kolooniat: endine Juba pealinn Caesarea, kes andis sellele nime oma patrooni Augustuse auks, ja Oppidum Novum; üks keiser Nerva rajatud koloonia: Setifis; ning hilisemal ajal Arsenaria, Bida, Siga, Aquae Calidae, Quiza Xenitana, Rusucurru, Auzia, Gilva, Icosium ja Tipasa, kokku 21 tuntud kolooniat, lisaks mõni municipia ja oppida Latina.

Diocletianuse Tetrarhia reformiga eraldati idapoolne osa ja moodustati eraldi väikese provintsina Mauretania Sitifensis, mis nimetati pealinna Sitifis (nüüd Sétif) järgi, oluline sadam oli Saldae (nüüd Bejaïa).

Diocletianuse ja Constantinus Suure ajal allutati nii Sitifensis kui ka Caesariensis halduslikult Aafrika diötseesile pretoriaanide Itaalia prefektuuris, samas kui Tingitana oli Hispaania diötseesi eelpost.

Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist asutati Vandaali kuningriik, kuid säilinud idakeisririik (nüüd Bütsants) vallutas 533. aasta paiku ala tagasi, kuid enamik Mauretania Caesariensisest jäi kohalike mauri valitsejate kontrolli alla, nagu Mastigas, ning alles 560. ja 570. aastatel taastati Bütsantsi kontroll sisemaal.

Mauriciuse valitsemisajal korraldati keisririik ümber ja asutati mitu eksarhaati, nende seas Aafrika eksarhaat, kuhu kuulus muu hulgas Mauretaania. Mauretania Sitifensis liideti taas selle provintsiga, mis sai nimeks "Mauretania Prima".

Magribi vallutamine moslemite poolt Umaijaadide kalifaadile tähendas Bütsantsi Aafrika eksarhaadi ning hilise Vana-Rooma kultuuri lõppu siin ja Mauretania Caesariensisest sai osa läänepoolseimast islamiprovintsist nimega Magrib.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Caesarea oli enne 330. aastat peamine judaismi keskus ja Sitifis oli üks mitraismi sõdurikultuse keskusi. Kristlus levis 4. ja 5. sajandil.

Ülemklasside seas juurdus vandaalide mõjul arianism, mis rajati aastal 430, kui vandaalid ületasid Gibraltari väina.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine eksport Caesariensisest oli purpur värvaine ja väärispuit; ning berberid või maurid olid roomlaste poolt nõutud sõdurid, eriti kergeratsaväes. Nad andsid ühe Trajanuse parima kindrali Lusius Quietuse ja keiser Macrinuse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]