Mauretania Tingitana

Allikas: Vikipeedia
Mauretania Tingitana provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr
Rooma territooriumid Magribis, Mauretania Tingitana lõunapiir ulatus Casablancani

Mauretania Tingitana (tähendas ladina keeles "Tangeri Mauretaania") oli Rooma provints Magribis, mis langeb enam-vähem kokku tänapäeva Maroko põhjaosaga. Territoorium ulatus põhjapoolsest poolsaarest Gibraltari vastas Sala Colonia (või Chellah) ja Volubilisini lõunas ning idas Moulouya (või Malva) jõeni. Selle pealinn oli Tingis, mis on tänane Tanger. Teised suured linnad provintsis olid Banasa, Septem, Rusadir, Lixus ja Tamuda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Mauretaania Ptolemaiose, viimase Ptolemaioste Mauretaania valitseja surma aastal 40 pKr annekteeris Rooma keiser Claudius umbes aastal 44 pKr kuningriigi Rooma keisririiki ja jaotas selle kaheks provintsiks: Mauretania Tingitana ja Mauretania Caesariensis. Moulouya jõgi umbes 60 km tänapäeva Oranist (Alžeerias) läänes oli nende vahel piiriks.

Rooma okupatsioon ei ulatunud mandril väga kaugele. Kaugemal läänes oli keisrivõimu lõunapiiriks Volubilis, mida ümbritsesid sõjaväelaagrid nagu Tocolosida kagus ja Ain Chkour loodes ning fossatum või kaitsekraav. Atlandi rannikul kaitses Sala Coloniat veel üks kaitsekraav ja kaitsevall ning vahitornide rida.

See ei olnud pidev kindlustusvöönd: pole tõendeid kaitsemüürist, nagu see, mis kaitses tormilist piiri Britannias Rooma keisririigi teises servas. Pigem oli see kindluste ja kaitsekraavide võrk, mis näib olevat toiminud filtrina. Limes kaitses alasid, mis olid Rooma otsese kontrolli all, luues kontakte sisealadega suuremate asulate kaudu, reguleerides sidemeid nomaadide ja rändkarjakasvatajate ning okupeeritud alade linnade ja talude vahel.

Samad inimesed elasid mõlemal pool limesi, kuigi rahvaarv oli üsna väike. Volubilises oli 2. sajandil ehk 20 000 elanikku. Kirjed tõendavad, et vaid umbes 10–20% neist olid Euroopa päritolu, peamiselt Hispaniast; ülejäänud olid kohalikud.

Rooma ajaloolased (nagu Ptolemaios) pidasid kogu Marokot Atlase mägedest põhjas Rooma keisririigi osaks, kuna Augustuse ajal oli Mauretaania vasallriik ja selle valitsejad (nagu Juba II) kontrollisid kõiki alasid Volubilisest lõunas. Rooma leegionäride tõhus kontroll aga kuulus Sala Colonia alale (Sala Coloniast lõunas asuv castra "Exploratio Ad Mercurios" on Rooma lõunapoolseim asula, mis seni avastatud). Mõned ajaloolased, nagu Leo Africanus, uskusid, et Rooma piir ulatus Casablanca alani, mille roomlased asutasid Anfa sadamana. Tänane Azemmouri linn Kesk-Marokos asub tõepoolest iidse Azama koha peal, mis oli Foiniikia ja hiljem Rooma kaubasadam. Veel tänapäeval võib näha Rooma teraviljahoidlate jäänuseid niinimetatud "Portugali tsisternides".

Rooma provints[muuda | muuda lähteteksti]

Numiidia kuninga Juba II valitsemisajal oli keiser Augustus juba asutanud kolm kolooniat (Rooma kodanikega) Mauretanias Atlandi rannikul: Iulia Constantia Zilil, Iulia Valentia Banasa ja Iulia Campestris Babba.

Mauretaania lääneosast sai varsti pärast seda Mauretania Tingitana provints. Piirkond jäi Rooma keisririigi osaks aastani 429, kui vandaalid vallutasid ala ja lõppes Rooma halduslik kohalolek.

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–38 pKr), Loode-Aafrikas keiserlik provints Mauretania Tingitana (Maroko)

Kõige olulisem Mauretania Tingitana linn oli Volubilis. See linn oli provintsi haldus- ja majanduskeskus Lääne-Rooma Aafrikas. Provintsi viljakatel maadel toodeti palju kaupu nagu teravili ja oliiviõli, mida veeti Rooma, aidates kaasa provintsi jõukusele ja õitsengule. Arheoloogia on dokumenteerinud juudi kogukonna kohaloleku Rooma ajal.

Mauretania Tingitana peamine eksport olid lillad värvained ja väärispuit. Tingitana varustas Roomat ka põllumajandustoodetega ja loomadega, nagu lõvid ja leopardid. Kohalikud maurid olid roomlaste poolt kõrgelt hinnatud ja värvatud sõduriteks, eriti kergeratsaväelaseks. Clementius Valerius Marcellinus on dokumenteeritud kubernerina (praeses) ajavahemikus 24. oktoober 277 kuni 13. aprill 280.

Pärimuse kohaselt toimus 28. juulil 298 Tingises (Tangeris) Püha Marcelluse märtrisurm. Tetrarhia ajal (keiser Diocletianuse Rooma valitsusstruktuuride reform aastal 297) sai Mauretania Tingitanast osa Hispaania diötseesist ja osa pretoriaanide Gallia prefektuurist. Mauretania Caesariensis asus Aafrika diötseesis. Lucilius Constantius on dokumenteeritud kubernerina (praeses) 4. sajandi lõpul.

Notitia Dignitatum näitab ka oma sõjalises organisatsioonis Comes Tingitaniae väliarmeega, mis koosnes 2 leegionist, 3 vexillatiost, ja 2 auxilium palatinumist. Flavius Memorius oli ametis (comes) millalgi 4. sajandi keskpaigas. Lähtematerjalides on aga kaudselt kirjas, et mõlemas Mauretaania provintsis oli üks sõjaline juhtkond, Dux Mauretaniae (madalam auaste) kontrollis 7 kohorti ja 1 alat.

Germaani vandaalid kehtestasid end Hispania Baetica provintsis aastal 422 pKr, kui nende kuningas oli Gunderic. Nad korraldasid sealt rüüsteretki Mauretania Tingitanasse. Aastal 427 pKr lükkas Comes Africae Bonifacius tagasi keiser Valentinianus III tagasikutsumiskäsu ja võitis tema vastu saadetud armeed. Tal oli vähem õnne, kui aastal 428 pKr saadeti teine vägi. Sel aastal sai Gunderici järglaseks Gaiseric ja Bonifacius kutsus Gaiserici Aafrikasse, pakkudes laevastikku, mis võimaldas vandaalide vedamist Tingisisse ja Septemisse (Ceuta). Bonifacius kavatses hoida vandaalid Mauretaanias, kuid kui nad olid väina ületanud, lükkasid nad igasuguse kontrolli tagasi ja marssisid Kartaago poole.

Bütsantslased[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 533 pKr vallutas Bütsantsi kindral Belisarios endise Aafrika diötseesi keiser Justinianus I nimel vandaalidelt tagasi. Vandaalid olid kogu territooriumi Caesareast läänes kaotanud juba berberi mauridele, kuid taasloodud Dux Mauretaniae pidas sõjaväeüksust Septemis (Ceuta). See oli viimane Bütsantsi eelpost Mauretania Tingitanas, ülejäänud Rooma provints ühendati Andaluusia Bütsantsi osaga nime all Pretoriaanide Aafrika prefektuur, Septem oli selle halduskeskus.

Suurem osa Magribi rannikust organiseeriti hiljem tsiviilseks Aafrika eksarhaadiks, eristaatus eelposti kaitsevajadusi silmas pidades.

Kui Umaijaadide kalifaat vallutas kogu Põhja-Aafrika, tõi see põlise berberi religiooni ja kristluse kohalike järgijate hulka islami. Kaks Mauretaania provintsi ühendati territooriumiks al-Maghrib (Araabia keeles 'lääs' ja endiselt Maroko šariifi kuningriigi ametlik nimi). See suurem provints hõlmas ka üle poole tänasest Alžeeriast.

Rooma ajastust pärit kivivaremeid on erinevates arheoloogilistes paikades, sealhulgas kapitooliumi tempel Volubilises, Gordiose palee, Sala Colonia, Tingis ja Iulia Constantia Zilil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]