Tanger

Allikas: Vikipeedia

Tanger [tanž'eer] (inglise k Tangier või Tangiers; ladina k Tinge, Tingi või Tingis; araabia k Tanjah; berberi k Tanja) on Maroko sadamalinn.[1][2] Ta asub riigi loodetipus, tema vastas Gibraltar ja Pürenee poolsaar, ning on Tangier-Assilah prefektuuri ja Tanger-Tetouan-Al Hoceima regiooni pealinn.[3][4]

Tangieri minevik on mitmekesine. 2500 aasta vanust linna on valitsenud mitmed rahvad, sealhulgas hispaanlased, roomlased ja araablased.[5][6] Alles 1956. aastast, mil Maroko kuulutas välja iseseisvuse, on Tangier olnud vaid Maroko osa. 1923. aastast kuni suveräänsuseni oli Tangier rahvusvaheline linn/tsoon, mida juhtis kolme, hiljem kaheksa riigi ühisadministratsioon.[6] Seepärast oli ta atraktiivne piirkond spioonidele, diplomaatidele ning kirjanikele. Tänapäeval on Tangier modernne, rahvarikas ja tähtis linn, kus kohtuvad Euroopa (Hispaania, Prantsuse, Inglise) ja Aafrika kultuurid.

Tanger

[ [tanž'eer] ]
araabia طنجة
(Tanjah)

Tangeri lipp
Tangeri lipp

Pindala: 169 km²
Elanikke: 1 016 000 (2017) [7]

Koordinaadid: 35° 46′ N, 5° 48′ Wkoordinaadid: 35° 46′ N, 5° 48′ W
Tanger (Maroko)
Tanger
Tangeri asukoht Marokos

Kodulehekülg: tanger.ma

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nime päritolu suhtes pole konsensusele jõutud, on mitmeid teooriaid:

  1. Nimi tuleneb semiidikeelsest sõnast tigisis, mis tähendab sadamat, või berberikeelsest sõnast tingis, mis tähendab sood.[1][8][9] 
  2. Linnale anti nimi Tinjise, berberi jumalanna järgi.[8] 
  3. Herakles andis linnale nimetuse enda vastse abikaasa ning hiljuti lesestunud Tingi järgi, kelle abikaasa – hiiglase Antaiose – oli ta eelnevalt surmanud.[8][9]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna asutasid 5. sajandil eKr kartaagolased, varem oli see olnud foiniiklaste kauplemispiirkond.[10] Aastal 81 eKr vallutasid linna roomlased, kes valitsesid seda viissada aastat ning kelle võimu all sai Tangerist 42. aastal pKr Mauretania Tingitana provintsi pealinn. 6. sajandil haarasid võimu bütsantslased. Nende domineerimine lõppes 707. aasta vallutusega ning algas sajanditepikkune araablaste režiim.

Portugal okupeeris linna 1471. aastal. 109 aastat hiljem läksid Portugal ja tema valdused – kaasa arvatud Tanger – Hispaania kätte. 1656 Portugal iseseisvus ning võttis linna tagasi. 1662. aastal abiellusid Inglismaa kuningas Charles II ja Portugali Bragança dünastia printsess Catherine, mistõttu läks linn kaasavarana inglaste kätte, kes selle kuue aasta pärast hülgasid, kuna ei suutnud teda kaitsta marokolaste rünnakute eest.[6]

Prantslased pommitasid linna 1844 ja hispaanlased vallutasid terve Maroko 1860. Britid andsid hispaanlastele hoiatuse, et edasine Tangieri ja Maroko rannikualade haldamine on neile vastuvõetamatu. Seepeale kehtestati linnas 1912. aastal rahvusvaheline režiim – linna hakkasid juhtima Prantsusmaa, Hispaania, Ühendkuningriik ning hiljem ka Madalmaad, Rootsi, Belgia, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid.[2][6] Ülejäänud Marokost sai Prantsuse ja Hispaania protektoraat.[6][11]

Ühisvalitsemine katkes 1940. aasta juunis, kui Hispaania hõivas II maailmasõja ajal Tangieri. 1945 lõppes sõda ning võidukad liitlased survestasid Hispaaniat, et too linnast lahkuks – sama aasta oktoobris taastati rahvusvaheline kord, mis säilis kuni Maroko iseseisvumiseni (1956).[6][11]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Tangier asub lähistroopilises kliimavöötmes, täpsemalt on seal lähistroopiline vahemereline kliima. Seda iseloomustab aastaringne soojus ja mõõdukus.[12] Suved on väga kuumad, lämbed, enamasti pilvitud ja kuivad. Talved on niisked, tuulised, enamjaolt pilvised, märjad. Miinuskraadid on haruldased.[13] Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on linna kliimatüüp Csa.[12]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tangieri majandus on Maroko suurlinnade seas väga prominentne. Oma suuruselt jääb ta alla vaid Casablancale ja pealinnale Rabatile. Tööstuspiirkondadest platseerub ta teisele kohale. Esindatud on auto-, tekstiili-, keemia-, mere-, metallurgiatööstus.[14]

Linna majanduses mängib olulist rolli sadam Tanger-Med, mis on üks suurematest Vahemere ääres ja ka kogu Aafrikas.[15] Tangieris opereerivad paljud rahvusvahelised firmad. Põhjuseks on Tangieri vabakaubanduspiirkond ehk TEFZ (Tangier Exportation Free Zone). Sellel 345-hektarilisel maa-alal saavad ettevõtted tegutseda maksuvabalt. TEFZ-is on enim lennumasinate ja autode tootjaid, näiteks asub linnas prantsuse autotootja Renault' tehas.[16][17] Ka väljaspool TEFZ-i on suurfirmadele soodsad tingimused: kinnisvarahinnad on madalamad kui muudes Euroopa kuurortides – lausa kuni 50% – ning suurejoonelised investeeringud on vabastatud imporditollimaksudest.[18]

Tangieri ökonoomika alustalaks on ikkagi turism – oma ajaloo, arhitektuuri ja loodusliku ilu poolest. Linn meelitab ligi sadu tuhandeid turiste, kes majandusse panustavad. Kinnisvara- ja ehitusfirmad, nii kohalikud kui välismaised, investeerivad sellest sektorist kasu saamiseks pidevalt infrastruktuuri, ning mitte asjatult – ennustatakse viieprotsendilist turismi kasvu järgmise 10 aasta jooksul, vaatamata terrorismiohule.[15][19] Aastaks 2018 kavandatakse marsruuti, mis ühendaks Tangeri ja Casablancat. Hetkel testitakse Prantsuse kiirronge TGV, mis läbivad linnadevahelise distantsi (340 km) kahe tunniga. Tegemist on esimese kiirrongiliiniga Aafrikas ning see tooks kaasa ka järsu tõusu mõlema linna majanduses.[20]

Tööstuse ja turismi järel tuleb põllumajandussektor, mille peamine saadus on teravili.[19]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Medina (vanalinn).[21]
  • Heraklese koopad – koopad, kus väidetavalt Herakles magas enne 11. vägiteo sooritamist.[8][21]
  • Kasbah' Vahemere kultuuride muuseum.[22]
  • Tangieri rand.[23]
  • Cap Spratel – Aafrika loodetipp.[21]
  • Tangieri Ameerika Ühendriikide saatkonna muuseum – Maroko oli esimene riik, mis tunnustas USA iseseisvust. Nüüdseks muuseumiks muudetud, riikidevahelise suhtluse nimel rajatud hoone on esimene USA kinnisvara välismaal.[24]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Keel[muuda | muuda lähteteksti]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgkoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised koolid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähelepanuväärsed isikud[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Tangier". Online Etymology Dictionary.
  2. 2,0 2,1 Archnet. "Tangier".
  3. Gwillim Law. "Regions of Morocco".
  4. Gwillim Law. "Prefectures of Morocco".
  5. Lucas Peters. "Insider’s Tangier (Tangiers) Travel Guide".
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 The Editors of Encyclopædia Britannica. "Tangier, Morocco". Encyclopædia Britannica.
  7. Tom Lansford. "Political Handbook of the World 2016-2017".
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Ethel Davies. "North Africa: The Roman Coast".
  9. 9,0 9,1 TripAdvisor LLC. "Tangier: History".
  10. Morocco.com. "Morocco’s Tanjier - An Intriguing History".
  11. 11,0 11,1 Historyworld. "History of Morocco".
  12. 12,0 12,1 climate-data.org. "CLIMATE: TANGIER".
  13. Weather Spark. "Average Weather in Tangier".
  14. Saipem S.p.A.. "PROJECT SUSTAINABILITY REPORT: MOROCCO, TANGER MED 2".
  15. 15,0 15,1 Kira Munk. "Three reasons to keep an eye on Tangier, Morocco".
  16. Bill Anderson. "RENAULT SHIFTS PRODUCTION TO NORTH AFRICA".
  17. Fanack.com. "Morocco, Economy".
  18. Maroc Techniques Management. "Why Invest in Morocco?".
  19. 19,0 19,1 Tarik Couissi. "The impacts of climate change on the tourism sector: Tangier as a case study, Morocco".
  20. Kieron Monks. "Morocco to get Africa's first high-speed train".
  21. 21,0 21,1 21,2 KAYAK. "You're Going to Love Tangier".
  22. Lonely Planet. "Kasbah Museum of Mediterranean Cultures".
  23. Lonely Planet. "Tangier Beach".
  24. Lonely Planet. "Tangier American Legation Museum".
  25. The Editors of Encyclopædia Britannica. "William S. Burroughs". Encyclopædia Britannica.
  26. Morocco.com. "Mohammed Choukri: A Success Story".
  27. The Editors of Encyclopædia Britannica. "Paul Bowles". Encyclopædia Britannica.
  28. Isha Sesay, Lauren Said-Moorhouse. "It's who you know! Hollywood filmmaker Sanaa Hamri on her mentors".
  29. Morocco.com. "Antonio Fuentes – Dedicated and Talented Artist".
  30. Morocco World News. "Jean-Luc Mélenchon Pays Heartfelt Tribute to Tangier".
  31. Ivan Hrbek. "Ibn Baṭṭūṭah". Encyclopædia Britannica.
  32. Granary Books. "Gnaoua". From a Secret Location.
  33. The Authorized Paul Bowles Web Site. "PAUL BOWLES: LITERARY FRIENDS, PART THREE".
  34. The Editors of Encyclopædia Britannica. "Allen Ginsberg". Encyclopædia Britannica.
  35. aevum GmbH. "Sister cities of Tangier".