Matthias Johann Eisen

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mattias Johann Eisen)
Jump to navigation Jump to search
Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Ta organiseeris rahvaluule kogumist ja avaldas mitmeid populaarseid teoseid.

Eisen looming on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust. Seejuures on teda nimetatud Eesti ulmekirjanduse rajajaks ning tema rahvapärimuslikke materjale on oma loomingus kasutanud Andrus Kivirähk.

Ta on valitud Helsingi Ülikooli filosoofia audoktoriks (1927), Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks (1930) ja Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks (1932).[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Matthias Johann Eiseni sünnikodu

Eisen sündis Oese külas koolmeistri pojana. Õppis Haapsalu ning Pärnu koolides ning hiljem Tartu ülikoolis usuteadust, mille lõpetas aastal 1885.

Ordineeriti 21. detsembril 1886 Põhja-Ingerimaal Lempaalas pastoriks. 1887 oli vikaarpastor Petroskois, 1888 pastor Kattilas ning 18881912 Kroonlinna Nikolai (soome-rootsi-eesti) koguduses.[2] 1913. aastal sai ta võimaluse Tartusse tagasi kolida.

13. septembril 1932 sai ta Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Eiseni mälestuskivi

Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele, tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.

Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta.

Eisen publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Tema 1903. aastal ilmunud lookese "Tallinnas aastal 2000" alusel on ajaloolane Hillar Palamets nimetanud teda eesti ulmekirjanduse rajajaks[3].

Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "Kõu ja Pikker". Tema folkloristlikud teosed on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust, nii kasutas Eiseni materjali ohtralt näiteks Andrus Kivirähk romaanis "Rehepapp".

Eisen oli ka esimese eestikeelse "Kalevala" tõlke autoriks.[4]

Eiseni kõne Otepää Linnamäel peetud peol 2. juulil 1922 andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber Otepääks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Esivanemate varandus" (1882)
  • "Esidus" (1883)
  • "Eesti rahva mõistatused" (1889)
  • "Luupainaja" (1896)
  • "Kodukäijad" (1897)
  • "Tallinnas aastal 2000" (1903, kogumikus "Vahepalukesed")
  • "Eesti rahvanali" (1909)
  • "Eesti vanadsõnad" (1914)
  • "Eesti mütoloogia" (1919)
  • "Eesti uuem mütoloogia" (1920) (DSpace'is: [1])
  • "Esivanemate ohverdamised" (1920)
  • "Daani hindamise raamat" ("Liber census Daniae"; 1920)
  • "Tõll ja ta sugu" (1927)
  • "Eesti vana usk" (1927)
  • "Meie jõulud" (1931)
  • "Kevadised pühad" (1932)
  • "Vändra Tõnn. 1932 a. teadete valgustusel" 1933 (DSpace'is: [2])

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Auvilistlased EÜS
  2. Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
  3. Hillar Palamets Pilk sajandi tagant – Tallinn aastal 2000 EPL, 18.12.1999
  4. Ardo Kaljuvee. "Matthias Johann Eisen ja tema sada tuhat lehekülge rahvaluulet". Eesti Päevaleht, 29. september 2007. Kasutatud 13. märts 2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks". EKS, Tartu 1927, 174 lk
  • "M. J. Eiseni elu ja töö" (koguteos). Toimetanud Friedrich Wilhelm Ederberg ja Eduard Päss, Noor-Eesti, Tartu 1938; Eiseni tööde bibliograafia lk 191–213
  • M. J. Eisen, "Lehekülgi päevikutest" – kogumikus "Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944", Olion, Tallinn 1992, lk 314–326
  • M. J. Eisen, "Päevaraamat 1918 lõpu ja 1919 alguse kohta" – Looming 1992, nr 11, lk 1553–68
  • Ruth Mirov, "Unistusi ilust ja õnnest. M. J. Eisenist ja tema poeemidest" – Looming 2007, nr 9, lk 1365–77
  • Madis Kõiv, "Ruumist, kohast ja M. J. Eisenist" – samas, lk 1378–85
  • M. J. Eisen, "Päevik 1928". Saatesõna ja kommentaarid: Rein Saukas – samas, lk 1386–1402

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]