Jaan Jung

Allikas: Vikipeedia
Jaan Jung

Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond [1]26. juuni 1900) oli eesti koolmeister, harrastusajaloolane.

Jung sündis Imavere mõisas Tammekülas. Hiljem oli ta Abjas koolmeister ja organist. Ta lõi aktiivselt kaas eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala.

Vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. Tema tähtsamad koduloo vallas kogutud pärimused ja andmed on koondatud raamatusarja "Muinasaja teadus eestlaste maal: Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Perno ja Wiljandi maakonnast". Koolmeistrina andis Jung välja ka mitu õpikut.

Jaan Jungi võiks nimetada ka esimeseks eestlasest arheoloogiks, sest ta täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis ning ta kutsuti ka 1896. aastal Riias toimunud ülevenemaalisele arheoloogide kokkutulekule.

Jaan Jung oli koos Matthias Johann Eiseniga esimesi, kes hakkas 1870. aastatel propageerima termini "ajalugu" kasutamist senise "sündinud asjade loo" ja teiste ebamääraste väljendite asemel.

Jungi elust ja tegevusest on kirjutanud Villem Reiman.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest. Tartu: Heinrich Laakmanni kirjastus, 1879.
  • Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu : Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. Okt. 1892. Tartu, 1893.
  • Jutustused Türgi sõaplatsist 1877. Viljandi, 1877.
  • Järwa maa ja Paide lossi ja linna aja loust. Tartu: H. Laakmann, 1879.
  • Liiwimaa kuningas Magnus ja Wene Zaar Joann Wassiljewitsh IV, ehk, tükike Wene- ja Läänemere maade ajalugust aastast 1530 kunni 1584. Tartu: H. Laakmann, 1874.
  • Liiwlaste würst Kaupo, ja sõdimised tema päewil, kui ka Liiwi rahwast ja nende kadumisest siin maal. Tartu: H. Laakmann, 1876.
  • Mönda Isamaa wanust aegust. Tartu: H. Laakmann, 1874.
  • Nurmegunde maa ja Põltsama lossi ja linna aja loust. Tartu: H. Laakmann, 1879.
  • Rootslaste wäljarändamine Hiiomaalt aastal 1781, ja teiste Eestimaal elawa Rootslaste loust aastast 1345 kunni 1800. Tartu: H. Laakmann, 1875.
  • Sakala maa ja Wiliandi lossi ja linna aja loust : lõpetuses mõned Wiliandi maa rahwa wanad jutud. Tartu: H. Laakmann, 1878.
  • Sõda Wolmari linna al ja Rakwere linna õnnetu kadumine. Tartu: H. Laakmann, 1876.
  • Õntsa dr. Martin Luteruse elu lugu : Luteruse 400 aastase sündmise pääwa mälestuseks. Tartu : H. Laakmann, 1883.
  • Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. 4 vihikut. Tartu: H. Laakmann, 18811884.
  • Muinasajateadus eestlaste maalt : III, Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn: 1910
  • Muinasaja teadus Eestlaste maal. I(II) osa : kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. Tallinn: Artsturm, 2000.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Jaan Jung – alliktekstid Vikitekstides
  • Jaan Jung Eesti pühapaikadest: 1, 2, 3, 4
  • Jaan Jung Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Viited[muuda | muuda lähteteksti]